2011. aastal tuli mul esimest korda võimalus minna nädalaks Saksamaale. Tol ajal oli endisel Paistu vallal (nüüd Viljandi vald) sõprusvald Bippen, kellega tehti koostööd. Juba esimesel korral armusin ma sellesse linna täiesti ning ma ei väsi kordamast, et Bippen on ka põhjus, miks ma veedan oma vahetusaasta just Saksamaal mitte USA's. :) Ma sain omale sealt sõbrad, kellega ma suhtlen siiamaani ning üliägedaid kogemusi, mida ma ei unusta mitte kunagi. Seal on väga toredad inimesed, see on suhteliselt väike ning see õhustik on üleüldse hästi mõnus. Praegu elab seal kuskil 3000 inimest.
Mainin ka nii palju, et ma olen käinud seal kolm korda ning oma vahetusaasta jooksul lähen raudselt sinna veel. :)
2015
2011. aastal haha. :D
See mõte sinna minna tuli paugupealt. Alguses olin ma sellega arvestanud, et samal nädalal sõidan ma ju Hamburgi, et kahjuks pole mul võimalik Bippenisse minna. Aga kolmapäeval, kui ma sain teada need uudised, sain ma aru, et mul oleks veel nõmedam tunne, kui ma ei läheks ning ma oleks pidanud nagunii siin Dortmundis niisama passima. Koju tulles rääkisin oma hostemaga ning ta lubas rääkida YFU'ga. Alguses olin ma üsna skeptiline, kuna tavaliselt võtab paberimajandus aega kuskil 7 päeva (kui ma tahan minna kauemaks, kui kaheks päevaks kuskile, pean ma saatma YFU'le taotluse, misjärel saadavad nemad mulle loa minna üksinda reisima). Samuti terve õhtu ma kõhklesin, kas see on ikka õige mõte, et äkki rikun miskit ära, sest Saksamaale tulid ka ju mu parimad sõbrannad. Õnneks on mul imehead sõbrad ning perekond, kes ütlesid, et sa ei pea kartma, sa ei tuleks mitte mingil juhul tagasi. Neljapäeval tuli see imeline sõnum hostemalt, et ma võin minna! Te ei kujuta ette, kui õnnelik ma olin (ja õnnelik Kelli on kõige parem Kelli :D). Ainuke tingimusi oli, et peame kohe selle taotluse ära saatma ning rongipiletid broneerima. Kohe koju minnes hakkasime hostemaga arutama, millal võiksin minna jne. Sellel päeval oli ka ju pidu ning ega mul kaua aega Bippeniga tegelemiseks polnud. Õhtul koju minnes alustasin juba pakkimisega, kuna järgmisel päeval oli mul kodus ainult üks tund, lisaks tahtis Mathilde minuga koos olla (tema lahkus juba laupäeval).
Reedel peale kursust tulin kohe koju pakkima, lisaks tuli Mathilde minu juurde, kuna tal polnud kodus nagunii midagi teha ning ta tahtis vaadata, kuidas ma pakin. :D See oli rohkem nagu ilma peata ringi jooksmine haha. Lisaks tuli mu hostvanaema siia ja mul on siiamaani häbi, et ma temaga ei rääkinud eriti. Mul oli tõesti väga kiire, seda näitas ka see, et me jäime rongijaama hiljaks veidi, AGA minu õnneks tuli rong 20 minutit hiljem, kui oleks pidanud. Peaaegu terve rongisõidu rääkisin ma emmega ning oma ühe väga hea sõbraga (kes õnneks ei tulnud Saksamaale), kes lohutasid mind, sest ma olin tõesti närvis. Aa, kas ma mainisin, et mitte keegi peale Madli (eestlaste vastutaja), Anita (Bippenis üks kõige toredamaid ja armsamaid tädisid), Maike ja Kristini (väga head sõbrad Saksamaalt) ei teadnud, et ma sinna lähen? :D Nojah, Gita ka aimas midagi, sest ma ei oska mitte midagi saladuses hoida, aga midagi kindlat ta ei teadnud. Niisiis jõudsin Bersenbrück'i, kuhu tuldi mulle vastu. Ma olin ülinärvis ja pabinas ning ma tahtsin otsa ümber pöörata ja tagasi Dortmundi tulla haha. Aga kohe, kui ma Bippenisse jõudsin, tundsin ma ennast nagu kodus. See on hea tunne.
Neil just toimus seal grillõhtu ning kui ma läksin sinna ja karjusin kõvasti kõigile "hallo", sain ma ühe ülisuuuuure kallimere osaks. Gita loomulikult nuttis haha. :D Samas oli hea eestlasi näha. :) Peale seda me lihtsalt rääkisime minu kogemustest ning mis vahepeal Eestis toimunud ka on. :)
Osnabrück
Laupäeval läksime Fürstenau'sse kartidega sõitma. Ma olin selles kohas vähemalt kolm korda käinud, eelnevatel kordadel aga suurte maasturitega poris. :D Mina jäin kolmandaks, minust eespool oli Aveli ning German. Kaks minutit enne sõitu hakkasin ma mõtlema, et kas ma üldse võin seda teha. Nimelt on mul 13 leheküljeline reeglite nimekiri. :'D Õnneks midagi ei juhtunud. Igal õhtul oli meil ka vabaaeg, kus saime Bippeni peal ringi vaadata ning sakslastega suhelda. :)
Pühapäeval oli aga sõprusmäng Bippeni ja mingi tiimi vahel. Ma ausõna ei mäleta, mis oli selle nimi. :'D Pärast seda toimus aga Eesti ja Saksamaa vahel, loomulikult Saksamaa võitis haha. :'D
Käisime Kristini juures basseinis, kus toimus hullumeelne veesõda. :D
Käisime kohalikus basseinis ujumas ka (ma unustasin ujukad maha :D)
Esmaspäeval käisime HAITEC'i keskuses, mis asub kohe Kuhlhoff'i kõrval (see on koht, kus me ööbime). Seal räägiti meile haidest, pärast saime haihambaid sõeluda. Nimelt selles piirkonnas oli kunagi väga-väga ammu ookean ning tänu sellele leidub seal päris palju haihambaid. Pärast sai igaüks ühe ka kaasa. :O)
Bippenis oli ka üsna palju BVB tulihingelisi fänne. :)
Teisipäeval oli meil algselt planeeritud kanuusõit, aga kuna ilm oli ülihalb, otsustati meid hoopis Lingenisse šoppama viia.
Kolmapäeval sõitsime Bremenisse, et võtta vastu meie täiskasvanute delegatsioon. Saime natukene šopata ning toimus ka giidiga tuur südalinnas. Imeilus linn ning mul on võimalus seda külastada ka oma vahetusaasta jooksul, sest mu Hamburgi perel elab seal vanaema. :) Jei! Õhtul käisime Johannese (täiskasvanute ööbimiskoht) juures õhtusöögil. Seal mängis ka kapell Eesti muusikat ja vot see oli kirss tordil. Ma nii igatsen Eesti nö "süldipidusid".
Kõige kitsam tänav Bremenis. :D
Ma olin tema pärast koguaeg kõveras haha. :'D
Bremeni lennujaam
Jannik, kes aitab mind saksa keelega (ma kirjutan talle WhatsUpp'i saksa keeles ning tema vajadusel parandab mind).
Mul on terve telefon taolisi selfiesid täis. :'D
Johannese juures
Neljapäeval läksime Hesepesse koos täiskasvanutega. Šoppamise asemel käisime me hoopis vaatamas veesuusatamist, senikaua kuni suured olid pagulaskeskuses. Pärast läksime me lõunat sinna sööma ning ma pean mainima, et see oli kõige hirmutavam ning jubedam kogemus. Pärast söömist läksime ühte muuseumisse, kus räägiti meile germaanlaste ja romaanlaste sõjast. Õhtul veetsime aega mõne sõbraga Bippeni peal. :) :)
Lõuna
Bippen <3
Mängisime kitarri kaa (ma niii igatsesin seda)
Reedel käisime drešiinidega Fürstenaus šoppamas (nagu näete, sain ma väga palju šopata :D) ning külastasime ka linnavalitsust. Samal õhtul pidin ma ka tagasi koju tulema, kuna teised eestlased läksid peredesse ning algas Schützenfest. Kuna sõprusvaldade vaheline koostöö on kestnud juba 10 aastat, avasime ka vallavalitsuse ees autahvli. Kurb oli lahkuda, kuid Eesti tagasi tulla ma ei taha. :)
Poisid harjutasid kaera-jaani. :'D Haha, kusjuures me pidime seda harjutama lõkkeõhtul teiste ees ka. Ma naersin end kõveraks. :'D
Autahvel Bippeni vallavalitsuse ees
Fürstenau
Drešiinidega sõitmine
Kokkuvõttes võin öelda, et mul oli üliäge nädal parimate inimestega ning ma ei kahetse peaaegu mitte midagi. Natukene kurb on see, et ma pean olema suurlinnas, sest väiksemates linnades on neid traditsioone rohkem ning lihtsam oleks kohaneda ka, aga pole hullu! Minu Hamburgi pere tundub väga-väga tore! :)
Tegime sonksi ka seal. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar