Esimesed muljed

Tsauki!


Minu eelmisest postitusest on möödas 7 päeva. Vabandust, et eelnevalt pole kirjutanud, aga mul on ajaga raskusi (mul lihtsalt pole seda piisavalt). Aga kuna nüüd juba küsitakse, mis ma teinud olen jne, pean ma selle aja leidma. :D

See tuleb järjekordselt väga pikk postitus, nii et varuge aega. :D


Lubasin kirjutada keelelaagri kohta täpsemalt. Igastahes, keelelaagris me õpime saksa keelt (mis ime, eks? :D). Saksamaale on võimalik tulla kahte viisi- ilma keelelaagrita ja keelelaagriga. Mina tulin keelelaagriga seepärast, et ma pole õppinud koolis saksa keelt ning üks minu unistustest on see selgeks saada. Follow your dreams, right? :)

Keelelaager kestab 3 nädalat. Selle aja veedan ma oma "arrival family" juures, ehk praegune perekond pole mu nö "päris" perekond. Tunnid toimuvad viiel päeval ehk siis igal argipäeval sõidan ma metrooga Dortmundi ning veedan seal 8 tundi. Minu "koolipäev" näeb välja selline:

8.45- 11.00- keeleõpe ehk siis õpime väääga palju saksa keele grammatikat, rääkimist jne.
11.00-13.00- orientatsioon ehk siis arutame erinevaid teemasid (näiteks kultuur, ajalugu jne)
13.00- 14.00- lõuna
14.00-16.00- järjekordne keeleõpe. Pärast õpin kodus ka oma hostemaga.

Ja nii toimub see igapäev, ainult teemad on erinevad. Keeleõppe tunnid on megarasked, nii palju erinevaid reegleid, lisaks toimuvad tunnid inglise keeles (saksa keeles räägitakse ikka ka). Siinkohal peaks tänama õpetaja Marikat, et ta nii karm on ja sundis mind õppima. Ma oleks muidu väga-väga täbaras olukorras. Orientatsioonitunnid on aga väga põnevad ning meil saab väga palju nalja. :D Kahjuks on ka siin õpetajad hädas minu naermisega (aru saavad vist ainult minu endised klassikaaslased). Sellepärast on nad ka üsna kurjad. :'D

Tegelikult on seal üsna vahva, sest ma olen saanud nii palju sõpru ja tuttavaid. Ning meie Sveva (vahetusõpilane Itaaliast) on kõige armsam ja naljakam inimene maailmas. Ilma temata oleksime me seal nagu robotid. :D Kui Sveva rääkima hakkab, siis on teada värk, et me lõpetame krampides, haha. :D   Ning meil juba plaanid järgmiseks aastaks olemas (kunas ja kuidas kokku saame jne). Ära ei unusta me teineteist raudselt! :)

Mul oleks niii igav siin ilma nendeta <3 Meil reedel ka sleepover Mathilde juures. :)

Meie üliäge grupp. :) 

Kolmapäeval käisime me õhtul tüdrukutega šoppamas. Joelina oli ka kaasas meiega.  Alguses plaanisime minna ainult mina, Mathilde ja Marija, aga lõpuks tulid kõik peale Dunkan'i (ta ütles, et ta pole ausõna huvitatud tüdrukute asjadest :D). Kolmapäeval toimus ka vanemate koosolek, tundus kõige parem aeg olevat.
Peale kooli tuli Marija minu ja Mathildega meie juurde, sest tal polnud mõtet koju minna. Kõigepealt  Mathilde juurde, siis tulid nad minu juurde. :D Pärast läksime kõik koos linna tagasi. Kahjuks meil polnud väga palju aega, aga tähtsamad poed saime läbi käidud (nt Primark, H&M ja BVB fanshop :D).

#pole #normaalsed 

See oli suuuuuuuur mall

Neljapäev oli see kõige tähtsam ning ärevam päev- Signal Iduna Park'is toimus jalgpallimatš BVB ja Wolsburgi vahel. Seda elamust on täiesti võimatu kirjeldada. Me läksime sinna spetsiaalse bussiga, sest hostema ütles, et kui sa elad Dortmundis, siis sa autoga sinna ei lähe. Terve buss ning linn oli täis kollaseid särke. Kui me aga platsile jõudsime, oli seal juba pidu täies hoos- igalpool oli BVB fänne ning kostus ka fännide laulud (neil on mingid spetsiaalsed laulud). Ma kargasin ja kiitsin seda kõike hostemale takka, nagu väike laps, kes sattus just kommipoodi. :D Ma olin täpselt selline, nagu siis, kui mulle teatati, et mulle on leitud pere- tantsisin ja naersin jne. :D
Esimese asjana läksime me sööma traditsioonilist jalgpallile kohast toitu Bratwursti (põhimõtteliselt sai ning Saksamaa vorst), mis maitses päris hästi. Siis hakkas mäng ning kogu see kisa oli väga väga äge. :D Kõige huvitavam oli see, et kui monitorist tuli mängija eesnimi, hüüdis rahvas kõvasti tema perekonnanime. Loomulikult ma elasin selle kõige sisse ning karjusin ja vehkisin kaasa, haha. :'D Suurest elevusest ajasin Sprite ka ümber, niiet pärast olin ma üks suhkrukoll. :D

Me tegime palju selfiesid :'D

Mu hostema, õde ja vend. Hostisa oli VIP alal. :D

Kollane oli kõikjal. :)

"Kui sa staadioniga selfiet ei tee, pole sa seal käinud" - Hostema

Õhtul oli sellises bussis vähemalt 50 ülesköetud jalkafänni. See oli tõeline saun. :D

Bratwurst

See matš oli kõige ägedam kogemus, ausõna. :)

Reede oli väga raske päev, kuna sain eelneval ööl magama alles kell 12 (ilmselgelt minu jaoks liiga hilja), niisis mu hostvanemad reedeks midagi õnneks ei plaaninud ning lubasid mul puhata. :D

Luban õel enda peal katsetada patse. :D 

Laupäeva hommikul läksime koos hostema, õe, Andrea ning Mathildega Münster'isse (ajalooline linn, samuti ka ülikooli linn). Kõndisime vanalinnas ning käisime kohvikus söömas. Lisaks ostsime keelelaagri jaoks vajalikud asjad ära ning ostsin ka mõned raamatud, sest ma igatsen lugemist. Nagu ka ujumist, Eesti toitu jne.

Imeilus kirik

Pihikamber, kuhu peaks nii mõnigi minema. :D

Mingi astronoomiline kell, mis täpselt kell 12 hakkas käima ning sealt tuli meloodia ning kujukesed hakkasid liikuma. 

Selles lossis on ülikool praegu.

Šopping street

Tänavamuusikud, kes mängisid üli-üli hästi. 

Pärast seda läksime mu hostpere endisesse koju grillpeole. See on iga-aastane üritus, kus selle maja elanikud lihtsalt grillivad ja räägivad juttu jne. Kahjuks oli seal palju vanemaid inimesi ning noortega ma eriti  suhelda ei saanud, kuid kui aus olla, siis mulle meeldiski nii rohkem. Minuga räägiti üsna palju ja uuriti, kuidas, mis, kus, miks jne.  Seal oli üks väga armas vana daam, kes räääkis ikka jube palju. :D Ta andis mulle ka suveniire oma kodulinnast.

Suveniirid sellelt armsalt vanatädilt. :D

Pühapäeval läksime hommikul ratastega järve äärde jäätist sööma. Ma täpseid kilomeetreid ei tea, aga ma arvan, et alla kümne see raudselt polnud. Mu hostõde oli niiiii tubli- ta tuli rulluiskudega (ning me ei sõitnud koguaeg siledal asfaldil) ning ta ei vingunud kordagi. Motivatsioon missugune. :D

Phoneix'i järv. Tehisjärv, kus tohib ainult purjetada, ujuda pole lubatud. Selle ümber on tehtud ka terviserada, kus paljud inimesed käivad aega veetmas. Ning seal on ka jäätisekohvik, kus me sõime "spagetti eis'i", mis on  küll jäätis, aga näeb välja nagu spagetikuhi. See oli imemaitsev, aga pilti ma ei teinud. Kohvikute juures ei tohtinud ratastega sõita, aga me ikka sõitsime ning automaatselt tuli meid korravalvur noomima. :D 

Pärast seda vaatasime jalkat. BVB mängis mingi tiimi vastu ning loomulikult ta võitis (2:0, kui ma ei eksi). Õhtu poole läksime aga tivolisse. Vot see oli alles tivoli. :D See, mis Eestis on, see on tõesti ainult titadele. Seal oli väga palju rahvast ning hirmsad atraktsioonid. Ma käisin kolmel, kuna üksi ma minna ei tahtnud ja hostõde ka ei tahtnud minuga tulla. :D

Pildilt pole eriti aru saada, aga seal üleval oli üks mees, kes toppis seda rippuvat ämblikku inimestele pähe. Mul on väga hea meel, et inimesed eesti keelt ei mõista...

Seal oli väga palju vett ning seetõttu ei tulnud ma sellelt atraktsioonilt kuivana ära. :D Põhimõtteliselt nagu Ameerika mäed aga natukene leebem variant ja veega. :D

Kui mul oleks ainult keegi suurem ja julgem kaasas olnud... :D

Selle teen ma ka ära. Kunagi. :D 

Hangover'il. Loe altpoolt täpsemat infot. :)

See on see "haamer", millest kõik mulle rääkisid. Sinna ma siiski ei julgenud minna. :D

Nüüd vaadake seda kõrget torni. Selle nimi on "hangover". Jah, ma käisin seal ja väga loll olin. :'D Põhimõtteliselt lähed sa 85 meetri kõrgusele, vaatad veidi linnavaadet ning siis toimub järsku vabalangemine. Ja mul on ikka veel hea meel, et teised minu keelt ei mõista. :D Ja mu hostõde oli jälle nii vapper ja ainult naeris, kui mina lõugasin.  Oeh, ta on niiii tubli. :)

Seal oli Bayern'ile omane pidu ka. 

 Nad võitsid selle mõmmi ühe loteriiga ning nad panid selle nimeks Kelli. :D

Lisaks on mul olnud palju täbaraid olukordi pagulastega. Nimelt meie metroo lõpp-peatuses on pagulaskeskus ning nad sõidavad päris palju metrooga ning just siis, kui meie koju läheme. Kaks korda on olnud selline olukord, kus nad tulevad ja räägivad sinuga, küsivad nime ja muid kontaktandmeid. Ma muidugi pole andnud. Ja nüüd Mathilde kardab nii väga, et me peame koguaeg jooksma öigele metroole, et õigel ajal saada bussi peale jne. Igastahes, see on minu jaoks too much, aga ma ei suuda teda ümber ka veenda. :D


Ausalt öeldes olen ma üsna väsinud koguaeg. Argipäeviti õpi ainult saksa keelt ning nädalavahetusel toimuvad erinevad lõbusad asjad. Aga sakslased on üsna toredad, lisaks on mu pere ülivahva. :)



Luban, et kirjutan enne Hamburgi veel. Palun öelge täpsemalt, millest teada tahate. Ainult tegevustest kirjutada on üsna nõme, eks? :D Nii et ootan Teie küsimusi oma postkasti või postituse alla. :)

Kalliralli!
Kelli