Hei!
Möödunud on järjekordselt 8 päeva. Järjekordsed lõbusad, omamoodi rasked ning kindlasti õpetlikud päevad. :)
Kolmapäeval käisime esimeste keeletundide asemel Dortmundi linnavalitsuses, kus rääkis meiega noorte- ning haridusspetsialist (VIST, ma pole päris kindel, sest inglise keeles on see natukene teistmoodi :D) ajaloost, Dortmundi linnast ning ta uuris ka meie kohta. Lühike, kuid asjalik vestlus. Peale seda läksime tagasi oma klassi, kus jätkus meie tavaline kursusepäev. Õhtul käisime Joelinaga jalgratastega Rombergpark'is, sest tundsin, et liiga palju on istutud ja söödud. :D
Hoone seest. Kusjuures, kui BVB võidab mängu, siis selle City Hall'i ees toimub oi-oi kui suur pidu. :D
Konverentsisaal
Neljapäeval toimus meil "rally" Dortmundi linnas. Meid jagati kahte gruppi- minu grupis olid Mathilde, Dogunkan ja Marija. Meile anti saksa keeles ülesanded ning me pidime need kahe tunni jooksul linna peal ära lahendama. Näiteks pidime otsima üles ANNO 1900 kohviku ja sealt WIFI parooli küsima, nimetama Dortmundi õlled, otsima Dortmundi looma jne. :D Iga õigesti lahendatud ülesande eest said punkte. Seal oli loomulikult palju muid ülesandeid ka, aga kõiki ma üles ei hakka loetlema. Asja point oli aga see, et me suhtleks võimalikult palju saksa keeles inimestega, küsiks abi jne. Loomulikult me ei teinud seda, sest koguaeg on hirm sees, et kui midagi valesti ütled, et siis hakatakse naerma vms. Õnneks on hea vabandust kõigele: "Vabandust, aga ma olen vahetusõpilane ja ei tea sellest midagi." :D Linnas oli palju selliseid olukordi, kus inimesed ei võtnud sind lihtsalt jutule, sest sa rääkisid nendega inglise keeles. Õnneks aga märkas meid üks türklane, kes aitas meid väga-väga palju- tõlkis ja näitas kohti jne. Lõpuks võitis meie võistkond 3300 punktiga. Auhinnaks saime muidugi kommi. :'D
Näiteks pidime me tegema kiriku ees püramiidi ja sellega pildi tegema. :D
Pidime võtma saksa keelse info, kuidas saada Berliini. :D
Reedel toimus meil Mathilde juures sleepover. Peale kooli tuli Marija minu juurde, Sveva läks Mathilde juurde. Sveva ja Mathilde tegid pastat ning meie Marijaga kama, haha. :'D Mathilde ütles otse välja, et kama ei kõlba kuhugile, tema hostvanemad aga ütlesid, et tundub huvitav (aga juurde ei võtnud keegi, haha). Sveva pani selle peale, et "kuna see on Eestist, siis on see väga-väga maitsev". Ta on nii tore ja tolereeriv. :D Pärast söömist lollitasime niisama, naersime väga palju, surfasime netis ning rääkisime vahetusõpilaste asju (ainult VÕP'id mõistavad). Loomulikult eestlased vajusid varakult ära (kuskil kell 12) ning Mathilde tegi väga armsa MyStory sellest. :D
Pidin minema madratsiga Mathilde juurde. :D
Meil on tegelikult vahvaid videosid ka, aga.... :D
Järgmisel päeval, ehk laupäeval läksime koos keelelaagriga Essen'isse ekskursioonile. Läksime sinna rongiga (kus lihtsalt polnud õhku, see oli kõige jubedam rongisõit). Alguses anti meile 2 tundi vaba aega (loomulikult me šoppasime), pärast seda sõime lõunat ning siis sõitsime kivisöekaevandusse (mis on maailmas üks suurim ning modernsemaid) ekskursioonile. See oli väga huvitav, kuid ekskursiooni lõpus tahtis mu pea plahvatada, sest informatsiooni oli palju ning giid kasutas raskeid sõnu ning mõelda oli vaja palju. Pärast seda tulime koju. Esialgse kella poole seitsme asemel jõudsin koju poole kaheksa paiku, kuna staadionil oli tähtis mäng (Bundesliiga) Dortmund Borussia ning Borussia Mönchengladbach'i vahel (loomulikult BVB võitis 4:0), ning kõik rongid, metrood ning bussid hilinesid. :D Pärast jäin koos oma hostvanaemaga koju, kuna vanemad läksid peole. Ta oli nii armas ja tore minuga, rääkis minuga väga rahulikult ning püüdis suhelda. Mul on nii kahju, et keelbarjäär on nii suur ja ma ei saanud talle vastata. Aa, tal on BVB jaoks eraldi ruum ning tal elab kõrvalmajas vanatädike, kes fännab mingit teist tiimi ning nad pidid koguaeg võistlema teineteisega. :D Nii vahva.
Essen
Kandsin BVB särki nende mängu tõttu. :D Ma sain väga palju tähelepanu sellepärast, haha. :D
Pühapäeval käisime Mathilde ja minu perega Kölnis. Kõigepealt sõitsime laevaga mööda Rhein'i jõge šokolaadimuuseumisse (saime seal ka proovida šokolaadi ning võin käsi südamel vanduda, et see oli parim šokolaad maailmas), kus nägime kuidas šokolaadi valmistatakse, ajalugu jne. Pärast seda sõitsime veel pikema tiiru jõel ning siis läksime Kölni katedraali (mis on maailmas suuruselt kolmas). Pärast tulime kõik meie juurde õhtust sööma (Itaalia köök on siin väga tuntud). See oli üks väga-väga vahva ning väsitav päev. :D
Šokolaadivulkaan. :)
Rheini jõgi
Ma poleks iial uskunud, et kakao seemned on nii suured.
Katedraal
Sinna sai panna küünlad kadunud inimeste mälestuseks. Ka mina lisasin sinna küünlamerre oma tuttavate mälestuseks küünla.
Üleeile oli tavaline kursusepäev, ainuke vahe oli see, et Anetel on täna sünnipäev ning pidin kauem üleval olema ning see oli minu jaoks väga paha, sest täna ei suutnud ma tunnis eriti keskenduda.
Eelmisel korral palusin teil kirjutada, millest te täpsemalt sooviksite teada. Nüüd ma vastan neile. :D
1. Kuidas Saksamaal ilm on? - Praegu on mõnusalt jahe ning vihmane, kuid eelmisel nädalal oli tappev kuumus mis nüüd on jõudnud Eestisse (vähemalt juttude järgi). Nädalavahetuseks lubati kohati vihma, natukene ka päikest.
2. Miku ja Mopu: "Kuidas naised on?" - See on üks raskemaid küsimusi, kuna ma ausõna ei vaata neid sellise pilguga. :D Aga eks kõigil ole oma "iluvigu", sakslased lihtsalt püüavad seda peita meikimisega (loomulikult mitte kõik). :D Niiet, kui täpsemalt teada tahate, peate ise kohale tulema.
3. Kõige nõmedam küsimus maailmas mida küsitakse 10x päevas- "Kuidas sul läheb?"
Olgem ausad- vahetusaasta pole meelakkumine, nagu palju arvavad (arvasin ka mina). Igapäev pead tõlkima asjad eesti keelest inglise keelde, inglise keelest omakorda saksa keelde ning siis otsustama iseenda eest, vaatama, mida su sõbrad Eestis teevad (lõbutsemise asemel õpid sina saksa keele grammatikat), tunnetama ohtu ning asjad 100x läbi kaaluma, et kas see, mida ma teen, on ikka õige, et kas mu emme ja issi teeksid ikka nii jne. Kõik emotsioonid elad läbi kaks korda raskemalt. Raskeks teeb asja ka see, et mu armsad eestlased ei saa aru, et ma tulen tagasi ning ei ole vaja koguaeg kirjutada (mis on muidugi väga armas, et hoolitsete jne). See teeb asja 100x hullemaks. Ma ei kavatse paugupealt suhtlemist ära lõpetada (seetõttu ka suhtlen ka mõne sõbraga igapäevaselt, sest ka mina vajan sõpru, sest ilmselgelt mul siin väga palju neid pole haha. ) Nüüd sain ka teada, et minu sõit Hamburgi (mis pidi toimuma sel laupäeval) lükkub tõenäoliselt edasi, kuna mu hostõel pole perekonda USA's jne. See aga on ülihalb, sest Hamburgis hakkab kool juba järgmisel nädalal ning ma jääksin teistest maha. See lõi jalad alt ära (no ikka korralikult) ning koduigatsus ikkagi on, aga mitte tappev. See on vahetusaasta üks lahutamatu osa.
Jah, nüüd on asi kindel! Kelli läheb ära Dortmundist alles 10. septembril!
Õnneks on mu perekond megatoetav, sest tänane päev on olnud minu jaoks emotsionaalselt väga raske, sest kogu see jant on liiga muserdav. Kirjutan sellest järgmises blogipostituses.
4. Kuidas pere on?
Mu pere on väga-väga super- paremat pere ei oskaks tahta. :) Me käime väga väga paljudes kohtades, nad toetavad mind 100% ning mu hostema õpib minuga igapäev ning kannatab ära kõik mu vingumised (ma ausõna ei jaksa õhtuti õppida, aga ma lihtsalt pean) jne. Hostisa aga hoiab mu tuju üleval oma naljadega, haha (tõsist juttu räägime ka, näiteks autodest). Ning mu hostvend ja õde on ka väga vahvad- teevad nalja, kaklvad (tunnen end nagu kodus), aitavad mind jne. Just praegu tuli Joris ning teatas suure suuga, et tema ei saa magama minna, sest peab Kelliga õppima hakkama. Kui päeval hostema pakub välja, et minuga koos õppida, siis ta automaatselt keeldub ning ütleb, et tal on paremat ka teha, haha. :D Lisaks praegu, kus mul on tõesti v ä g a raske, on nad niiiii toetavad!
Teate kui vahva on öelda, et sul on kokku neli pere. :D Uskumatu.
5. Ja nüüd see kõige naljakam küsimus- miks sa endast selliseid pilte paned? :D
Ma arvan, et siinkohal on mõeldud, et miks ma tuunimata pilte üles panen jne. Ma ei tuuni neid üle ja ei pista omale makeup'i näkku ning pärast iga pildi tegemist ei karju, et "teeme uue pildi, sest ma näen nii kole välja". :D Esiteks, mul pole aega mõelda, kui ilus või kena ma pildil pean välja nägema. Teiseks on see, et ma ei tulnud siia oma välimusega muljet avaldama, haha. :D
Olge tublid ning saadan kallisid ja musisid! :)
Kelli
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar