Kultuurišokk ja kool

Tere taas! :)


Peaaegu viis nädalat siin Hamburgis, 1. oktoobril sai täis 2 kuud Saksamaal. Aeg läheb VÄGA kiiresti ning ma tunnen, et ma ei võta oma vahetusaastast piisavalt, kuna võin öelda, et olen ametlikult meie teadatuntud ja kõige hirmuäratavama kultuurišoki omanik. See on ikka täiesti teistsugune asi, nagu ma arvasin.

Mis see kultuurišokk tegelikult on?

YFU  Ellujäämisõpik defineerib seda nii:

"Normaalne reaktsioon nendele suurtele muutustele, millega tuleb kohaneda. Tunned ilmselt suurt sisemist konflikti oma uute ja vanade väärtuste vahel. Võid tunda end eemaletõugatuna, agressiivsena või isoleerituna maailmas, mis ei jaga sinu tegemisi, mõtteviisi, käitumist ja isegi ei "mõista" sind."

Tõsi jutt!^^

Kuidas mina seda põen ja kuidas mina seda defineeriks:

• VÄGA SUUR JA KOHUTAV koduigatsus. Kõik tundub sulle nii vastik siin ning sa mõtled, et miks paganama pärast sa pidid siia tulema? Sakslased on väga kinnised inimesed ning sõprussuhteid luua on väga raske, oleks võinud minna kuskile vabamasse riiki (nt Ladina-Ameerikasse). Nüüd juba hakkab koitma, et Saksamaa siiski on õige valik. Tegelikult on see kõik päevade küsimus. Ühel päeval on kõik väga hästi, teisel päeval mõtled, et miks küll. 
• Tunned end üksikuna, kõrvalejäetuna ning arvad, et sa pole täiuslik. Pool nädalat on kõik ülihästi, teisel poolel ainult nutad ja mõtled, et mis siis oleks, kui oleksin Eestis. 
• Reeglite vastu mässu tunne. 
• Ujedus, vaenulikkus, sotsiaalne tagasitõmbumine ning vähemalt mina tahaks ainult oma telefonis passida ning oma Eesti sõpradega rääkida (kuigi seda EI tohi teha). 
• Nutmine- üsna tavaline on õhtuti nutmine, samamoodi tunnis, kui ei saa tunniteemast aru, või kui klass ei tee välja vms. 
• Unisus
• SÖÖMINE! Mu vanemad käivad vähemalt 4x nädalas poes ning pool ostukärust moodustub šokolaad. Koguaeg oled näljane jne. 
• Sa vihkad oma vahetusriiki.
• Sa tunned ennast VÄGA eemaletõugatuna. No ikka väga. 
• Sulle tundub, et su hostpere teeb kõike valesti, samamoodi kardad ka sina koguaeg pettumust valmistada. 
• Sa vihkad oma klassi. 

Mida Kelli enne vahetusaastat mõtles:

• YFU rääkis täiesti mõttetut pläma, nagunii minuga seda ei juhtu, sest kõik on ülisuper seal Saksamaal. :) 

Praegu püüan ma väga-väga palju mitte mõelda Eestile, püüan keskenduda oma Saksamaa elule ning keelele. Loomulikult ei õnnestu see mul.  Lisaks annavad endast parima mu pere (me teeme alati midagi koos, nad toetavad mind 100%, ), mu tugiisik ning koolist mõned tuttavad. Asi hakkab minema paremuse poole, aga edusammud on väga väikesed. Praegu tundub, et nö "kasvan" nagu beebi- õpin rääkima, suhtlema ning käima (püüan leida sõpru ning enda jaoks häid tegevusi).

Ma tean, et see kõik on täiega seda väärt!

Mõtlesin kirjutada natukene ka  oma koolisüsteemist, kuna see on veidi erinev kui Eestis. Lisaks ei hakka ma kirjutama oma blogi enam nii tihti, kuna lihtsalt pole mitte millestki kirjutada. 

Nagu te kõik teate, käin ma 10b klassis.  Minu koolipäev algab hommikul kell 8 ning lõpeb igal päeval erinevatel aegadel. Koolitunnid on 45 minutilised, tavaliselt on kaks tundi järjest (näiteks kaks inglise keelt ilma pausita jne, siis on tunni pikkuseks 1,5 h). Vahetunnid on 30 minutilised.  Lisan ka siia oma tunniplaani, siis saate paremini aru, mida mõtlen. Mul on tihti vabu tunde, sest ma ei õpi näiteks prantsuse keelt jne. Koolis käin rattaga või jala, kuna bussisõit on meeletult kallis ning mu kool on max 15 minuti kaugusel (rattaga sõitisin ükspäev 7 minutiga)

Korralikult kaasa teen ainult kehalises kasvatuses, inglise keeles ning filosoofias (ainult tänu sellele, et mu õpetaja otsib mulle erinevaid ülesandeid ning mulle antakse tekstid mis on inglise keeles). Teistes tundides ma kas loen oma lasteraamatut, joonistan või lihtsalt kirjutan tahvlilt maha teksti, mis õpetaja sinna kirjutab. Nüüd hakkasin ka grammatikat õppima, et mitte aega raisku lasta. 

Saksa keel- nad õpivad praegu saksa kirjandust, sellepärast ei saa ma ikka mitte midagi aru. Seal tunnis loen ma oma lasteraamatut ja püüan tõlkida. Ka teen oma töövihikut ja Eestist kaasavõetud raamatu abil püüan end veidikenegi arendada.  Kui teistel on prantsuse keel, olen mina 7C klassiga saksa keele tunnis, kuna mulle soovitati mitte võtta juurde lisakeel. Peaksin keskenduma ainult saksa keelele (väärt idee!).

Kehaline kasvatus- kui ma Eestis olles vihkasin kehalise tunde, siis siin ma armastan! Me mängime VÄGA palju mänge, mille läbi õpime asju. Väga palju jookseme ning loomulikult mängime jalgpalli (ma olen ikka täielik koba selles, haha. Tavaliselt minu tiim kaotab. :D). Kui Eestis on poistel ja tüdrukutel tunnid eraldi, siis siin on koos. Kõige naljakam asi on see, et me õpime tehnikat paberilt (õpetaja loomulikult hiljem näitab jne). 

Koor- ainuke vabaaine, millest ma midagi tean. Praegu õpime jõulukontserdiks (toimub 16. detsembril). Ütleme nii, et isegi koor on minu jaoks raske, sest ma ei saa aru, mida nad teevad. Ütlen ka nii palju, et iga asi, mida ma teen, tekitab mulle väga palju raskusi (isegi mu treeningud!). Hästi naljakas on see, et kui kaasõpilastelt küsida, et mida koolis veel teha saab, siis nad kõik vastavad, et "ma ei kujuta ette ka, ma ei usu, et siin üldse midagi teha saab". Sama on ka õpetajatega- väga paljud ei tea, mida siin teha saab. Näha on,  et kui Eestis õpilased osalevad kooliringides, siis Saksamaal ei tehta seda peaaeg üldse. Pigem kasutatakse muid klubisid ja käiakse välja suuri summasid. 

Käisin ka 11. klassiga kooris ja mulle nii meeldis! Isegi poisid laulavad ja see oli nii armas. Et sinna sisse elada, see võtab ikka aega, aga loodetavasti tuleb see ka kiiresti. 

Füüsika- palju on grupitööd. Ning paljudes tundides ei kasuta me isegi õpikuid. :D Füüsika on üks nendest õppeainetest, mis mulle absouluutselt ei meeldi (ka Eestis ei meeldinud). Õpetaja on küll tore, aga ma lihtsalt ei jaga matsu. :D

Tegime mingi päev mingit grupitööd ka, pidime palli aknast alla viskama ning seda filmima. Lõpuks ma ei saanudki aru, mis selle mõte oli. :D

Teater- see on kursusetund (sain valida muusika, geograafia ning hispaania keele vahel). Jälle ei tee ma pooli asju kaasa, sest ma ei saa aru nendest. Väga palju on rollimänge ning eneseväljendamist, samamoodi ka grupitööd. Mis mulle Saksamaa koolide juures meeldib, on see, et õpilased avaldavad oma arvamust väga palju. Kui näiteks toimub mõni ettekanne, siis alati 5 minutit peale seda räägivad teised õpilased, et mida oleks saanud paremini jne. Samamoodi, kui õpetaja küsib mõne küsimuse, siis automaatselt tõstetakse käed. Sellel on ka mõjuv põhjus- nimelt on oma nö "arvamuse avaldamine" üks osa su veerandihinnetest. 

Inglise keel- lemmiktund, kuna ma saan kõigest aru, sest õpetaja räägib inglise keeles. Lisaks teevad nad praegu kordamist, seetõttu oskan ma peaaegu kõike. Vaadatakse filme jne.  Lisaks on õpetaja minust vaimustatud, sest mu inglise keel pidi väga hea olema. See on tnu sellele, et olen seda praktiseerinud ligikaudu 2 kuud (tunnen, nagu inglise keel on mu emakeel, ma isegi mõtlen inglise keeles). Ja meie õpetaja on väga energiline ning põhilise aja veedan ma naerdes. :D
Tegin täna ka suure klassitesti, kus oli kolm ülesannet- jutu põhjal kokkuvõtte kirjutamine, ajavormid ning ühendused vms. See läks VÄGA halvasti, sest mu peas on praegu eesti, vene (USKUMATU, et just nüüd tulevad mulle meelde kõik need käänded), inglise ning saksa grammatika. Aga õpetaja on väga toetav ja sai minust aru ning mu hostema ütles ka, et ükstapuha, mis hinde sa saad, olen ma ikkagi väga tubli. 

Matemaatika- tühi koht, kuna nad on rohkem õppinud, kui mina. Seetõttu teen ma seal oma ruutvõrrandeid. Õpetaja on muidu tore, aga aru ma ei saa peaaegu millestki. Palju on iseseisvat tööd ning kaasõpilased peavad igaks tunniks kodutööd tegema.

Poliitika- ma ei oska teile öelda, millest nad räägivad. :D Ma püüan tõlkida teksti jne. Väga palju arutatakse, vähemalt sellest olen ma aru saanud. :D  Ma arvan, et nad räägivad Euoopast ja selle süsteemist. 

Ajalugu- palju on iseseisvat tööd, jällegi ei saa mina tekstist aru. :D Püüan tõlkida, aga ega see väga ei õnnestu. 

Keemia- mul on sama äge õpetaja, nagu mul Holstre koolis oli. Me teeme väga palju katseid (nagu konkreetselt plahvatused jne) jne. Ma loomulikult ei saa aru jällegi, aga pole hullu, haha. :D Õpilased teevad, arutavad ja töötavad koos õpetajaga.  Üks kord arvas mu õpetaja, et ma sain tunniteemast aru, ja hakkas minult vastuseid küsima. Õnneks sosistasid mulle klassivennad vastuseid ja sain ennast täbarast olukorrast päästa. :D 

Nagu ma varasemalt ütlesin, siis ma ei kasuta koolis eriti õpikuid (ainult matemaatikas ja bioloogias). Meil on väga palju paljundatuid lehti. Koolis on meil mapi ja vihiku süsteem ehk igal õpilasel on kaasas ainult kaks vihikut- üks ruuduline ja teine jooneline. Lisaks peab sul olema üks mapp, kuhu vahele sa kõik oma lehed paned. Kui tunnis pead midagi kontspekteerima, siis kirjutad vastavasse vihikusse, pärast tõmbad lehe välja ning paned mapi vahele. Oma lehele pead alati kirjutama kuupäeva ning tunniteema. Tegin Kairiti järgi omale nö "vahelehed", et kõik oleks ilusti korras ning ma leiaks asjad kiiresti üles.

Teisipäeviti ja neljapäeviti söön ma koolis lõunat, muudel päevadel teeb mu hostema meile lõuna kaasa kooli (võileivad, šokolaad ning puuvili). See on väga tavaline, et koolis vahetundide ajal käivad õpilased ringi võileiba süües. Koolilõuna pole just kõige parem, aga on söödav. Nad söövad väga palju  soolast ja magusat koos. Näiteks kartulipannkoogid (soolased) ning õunamoos (magus). Ma nendel päevadel koolis lõunat ei söö, haha. Ma väga-väga-väga igatsen Holstre kooli lõunaid, ma olen ära tüdinenud võileibadest. 

Saksamaa hindamissüsteem on ka teistsugune. Kõige parem hinne on 1, kõige halvem aga 5. Seetõttu on ka toimunud palju arusaamatusi, kui ma olen öelnud näiteks, et Eestis sain ma eksami nelja vms, siis sakslased ütlevad alati, et "noh, vähemalt said läbi". :D
Ning neil pole kontrolltöid. No tegelikult on, aga need on mahukamad ning need toimuvad harvemini. Õpilased tõesti õpivad nende jaoks palju. 

Õpetajad on väga vabad. Näiteks sa võid ilma ütlemata minna tualetti, osades tundides võid isegi süüa jne. No minust õpetajad absoluutselt välja ei tee, ainult siis, kui ma kasutan oma nutitelefoni (sa ei tohi kasutada koolialal oma telefoni. Vastasel korral võetakse see ära). Ning õpetajad vahetavad klassi, mitte õpilased. Kui tunni ajal räägid, siis suht tihti õpetajaid ei huvita see. Samamoodi istuvad õpetajad laual jne. Hästi vaba ning selline õpetaja-õpilase suur distants nagu kohati puudub. See on veider. :D

Koolis on ikka veel see päevikusüsteem, mis meil vanasti oli. Igal õpilasel on päevik, kuhu kirjutatakse kodutöö jne. Olgem ausad- Saksamaa koolid on nagu Eesti koolid 5 aastat tagasi. Õpetajal on klassipäevik, kuhu kirjutatakse puudujad, õppimine jne.

Sain koolilt tasuta päeviku. See on "tervituskingitus". :D

Ning kusjuures, minu koolis käib üks poiss, kes oskab eesti keelt! Ta käib kaheksandas klassis ning ta ema on eestlane ning isa on sakslane. Tal on küll aksent, aga ta räägib väga-väga hästi seda. See oli nii hea üllatus. :)  Rääkisime päris pikalt ning nüüd, kui näeme teineteist, räägime eesti keeles või teretame vms.

Esmaspäevati, kolmapäeviti, neljapäeviti, reedeti (kui midagi muud teha pole) ning laupäeviti (kui midagi muud ees pole) käin ma kohalikus fitnessklubis trennis. Ma maksan ühe kuu eest ainult 10€, trennis võin käia nii palju, kui jaksan. Ja mulle väga-väga meeldib seal. Praegu käin zumbas, joogas ja workout'is. Kavatsen ära proovida ka kõhutantsu. :D See on hea viis end välja elada. :) 

Nädalavahetusiti ei tee ma eriti midagi, kuna pole tekkinud kindlaid sõpru jne. Vahepeal käin teiste vahetusõpilastega väljas. Lisaks vanemad ei taha, et ma nii palju pimedal ajal väljas käin. Loodan, et see varsti muutub.



Üleeelmisel nädalavahetusel käisin Marijaga Hamburgi kesklinnas söömas ja juttu rääkimas. Jalutasime ka läbi linna.  Meil oli väga vahva ja rahulik päev. :D :D Nii hea on oma kogemusi arutada eestlasega. Just arutasime, et me olime ainukesed oma kodugrupist, kes teineteisega orientatsioonil ei rääkinud ning nüüd ei saaks me ilma teineteiseta hakkama, haha. ;D 

Haupbahnhof ehk peajaam

Pühapäeval käisin ühes farmis õunu korjamas. See oli niii vahva. Ma olen täiega ära tüdinenud linnaelust, nii mõnus oli minna maale ning mütata mudas. Kõigepealt korjasime õunu, pärast sõime maailma parimat õunakooki. :) Omanik on väga-väga haige ning ta tõesti vajas abi. Mulle väga meeldis! :)

Üks nö "koorem" oli ligikaudu 350 kg, meie korjasime 5 koormat. 

Meid sõidutati traktorikastis õunaaeda. Mulle kohe meenus lapsepõlv ja tundsin end kodus. 

Ja tagasi sõitsime lihtsalt ilma kastideta. :D 

Sellistes koridorides töö käis. 

Eelmisel nädalavahetusel tuli mulle külla Soomest pärit vahetusõpilane Elin (olime koos Dortmundis keelelaagris), kellega veetsime ühe väga-väga toreda ja seiklusrohke nädalavahetuse. Kõik need päevad me rääkisime ainult, sest vahetusõpilastel on alati midagi rääkida.

 Reede õhtul käisime ühes kirikus noortejutlusel. Minu koolis 11ndas klassis käib üks tüdruk Ann-Theresa, kes oli vahetusõpilane Ameerikas. Kusjuures, kõik sakslased tahavad ja lähevad Ameerikasse vahetusaastale, sest nende jaoks on see kõige lihtsam valik. Nad arvavad, et nad ei pea seal õppima ega midagi, tegelikult see ikka nii pole.
 See polnud absoluutselt tavaline, see oli täiesti teistsugune. Alustati sellega, et hakati laulma jumalat ülistava laule, mille ajal said noored palvetada jne. Viis oli väga-väga noortepärane.  Pärast pidas noor pastor väikese jutluse. Seal olid väga toredad noored, kes tõlkisid ja rääkisid meiega juttu. Pärast läksime koos sööma hot dog'e ning rääkima. Olgem ausad- alguses oli veidi naljakas (ma loomulikult ei naernud), aga kui mul reede õhtuti midagi teha pole, siis ma kindlasti lähen sinna tagasi, sest nendega on nii mõnus rääkida ja aega veeta. 

Enne minekut tegi mu hostisa kaminasse esimest korda tuld. Kaminale see aga ei meeldinud ning terve maja oli täis suitsu (sõnaotseses mõttes terve maja, isegi naabrite juurde läks see). Me kõigepealt istusime Eliniga laua ääres ja rääkisime edasi, sest meie jaoks oli see normaalne. Vanemad aga hakkasid ringi jooksma ning paanitsema. Lõpuks pidime majast välja minema, kuna suitsu oli liiga palju. Kirikusse minnes haisesime nagu suitsukonid ning me seletasime peaaegu igale ühele, mis juhtus (me ei tahtnud, et nad arvaksid, et me suitsetame:D ).

Laupäeval läksime kõik koos ratastega Hamburgi (väga suure ringiga). Sõime Vapianos lõunat ja ühes jäätisekohvikus jäätist (mu hostisa on täiesti hull jäätise järele). Vaatasime ka kõige pisemad kohad üle. Rallitasime üle 6 tunni. Mulle nii meeldis. Eestis hakkan ka vist ainult rattaga sõitma. Õhtul vaatasime Ratatouille'i multikat ja rääkisime poole ööni juttu.

Alster (järv keset Hamburgi)

Elbe jõgi

Pühapäeval käisime Eliniga kahekesi Hamburgis, et kõndida natukene ringi ja teha mõned sisseostud. Veetsime seal 2 tundi ning tulime kiirelt koju, kuna meil hakkas väga tähtis jalgpallimäng. Nimelt Bayern München ja Borussia Dortmund pidasid maha ühe korraliku lahingu. Kuna minu vanemad ei vaata eriti televiisorit, pidime seda arvutist tegema, aga kvaliteet oli jube halb. Elasime NIIIIIII väga oma BVB'le kaasa, kahjuks aga sellest ei piisanud. :/ Lõpptulemus oli 5:1 Bayern'i kasuks. WhatsApp'is pidasime maha vägeva vaidluse koos Bippeni sõpradega, sest nemad on väga suured Bayern'i fännid. Mina jään ikka Dortmundile truuks. :)  Õhtul viisime Elini tagasi koju ning nüüd olen taas oma rutiinis.

Sellel apteegil on eriline tähendu, haha. :D 

Rongijaam

Me saatsime selle mu Dortmundi hostisale, sest ta oli väga kuri ning me tegime üritasime ta tuju parandada. :D 

Elini meistriteos :D

Tõesti palun vabandust, et nii kaua aega võtab see kirjutamine, aga blogi on mulle justkui väga tüütu tegevus jälle.

Järgmisel nädalal algab vaheaeg ning veedan sellest 1 nädala koos õe ja emaga Rügen'i saarel. :) Meie vaheajad on 2 nädalat. :D



Bis bald!

Kelli