Vaheaeg ning Hiddensee

Hei!



Ma olen halb blogija, vabandust. Aga olen püüdnud siin hakkama saada oma vahetusaastaga, mis võtab palju jõudu ja energiat. Lisaks võin öelda, et räägin ainult saksa keeles (okei, vahepeal räägin ikka inglise keeles ka, kuna ei suuda end piisavalt hästi väljendada veel), mis võtab omakorda mu aja. Ma arvan, et märkate erinevust ka mu kirjastiilis, sest eesti keele grammatika hakkab ära ununema. Saksa keeles  räägin ma ka  ikka väga valesti, aga mu perekond koguaeg kiidab mind ja ütleb "gut gemacht" või "sehr gut". Suhtlen väga palju ka oma kahe teise hostperega ja kirjutan neile saksa keeles, hostõde aga  peab alati mu kirju kontrollima, Aga mulle tundub, et talle meeldib olla mu isiklik õpetaja haha. :D  Kokkuvõtteks- asi edeneb, aga aeglaselt! :)

Kuna ma pole üle kuu bloginud, hakkan seletama piltide abil, kuna olgem ausad- mul on meelest läinud mis ma teinud olen. :D



Mis ma siis tegin ka? Minu meelest ikka suhteliselt vähe, kuna vaheajal ma puhkasin  ja veebisin VÄGA palju eestlastega. Nüüd olen ma nad kõik põhimõtteliselt üle vaadanud ja süda on rahul. :D Nüüd aga tunnen, et  osade eestlastega suhtlemine käib ülejõu ja tahaks jälle minna oma üks-kord-nädalas-reeglile üle.

Enne vaheaega (minu vaheaeg algas 16. oktoobril ning lõppes 2 nädalat tagasi ehk siis 1. novembril) veetsin ma väga palju aega Eliniga (vahetusõpilane Soomest), sest ta elas mulle lähedal ning tal olid probleemid perega. Näiteks ühel laupäeval käisime koos minu tugiisikuga ühel ajaloolisel laadal, kus vaatasime kuidas sakslased maal elasid jne. Mulle väga meeldis! :) Õhtul läksime ühe mu sõbraga (endine VÕP Ameerikas) kohvikusse teed jooma. :D Nüüd aga elab Elin Düsseldorfi lähedal. Sellel nädalavahetusel on mul võimalus talle külla minna. Jei! :)

Minu tugiisik (parim inimene maailmas, ausõna!) oma lemmikatraktsiooni juures. Ta käis seal 2 korda. :D 

See oli väga sarnane Eesti talupidamistele.

Elin ja tugiisiku poeg (kes on ülinaljakas ning täpselt nagu minu vend)

Käisime Eliniga ka selgeltnägija juures. :D Vot see oli alles huvitav kogemus, haha. Kuna me saksa keelt nii palju ei mõistnud, võtsin mina tõlgiks oma tugiisiku Sabina ning Elin Sabina tütre. Esimene küsimus oli, kas ma olen armunud või suhtes. :D Ma automaatselt ütlesin ei, kuna ma enda teada nagu polegi. See onu aga ütles, et tema on päris kindel selles, ning on veendunud, et 6 kuu jooksul olen ma suhtes. :D Eks siis ootame selle aja ära, haha. Kusjuures, nüüd ei ole mu perekond sellega seoses absoluutselt kuss, koguaeg öeldakse "aga Kelli on 6 kuu jooksul suhtes" või "kas sa juba leidsid oma printsi". Võin teile kõigile kinnitada- ma olen selles 75% veendunud, et ma POLE suhtes 6 kuu jooksul. Lisaks öedi, et ma olen oma vahetusaastaga ülirahul ning ma näen ja teen rohkem, kui oskasin soovida. Sain ka kõige tugevama kaardi, mis tähendab, et tulen sellega üsna hästi ka toime ning õpin palju sellest. Ma tõesti loodan! Õhtul käisime šoppamas ja veetsime Eliniga mõnusalt kahekesi aega. :)

Pühapäeval tegime väikse jalgrattatuuri Stadtpark'is (otsetõlkes linnapargis). 

Planentaarium, kuhu kindlasti pidime tagasi minema. 

Alati, kui Elin siin oli, käisime temaga reede õhtuti kirikus. Tagasisõidul sai alati väga palju nalja. :D

Vaheajast ühe nädala veetsime ema ja õega Hiddensee'l. See on väike auto-vaba saar Põhja-Saksamaal, kus elab kuskil 1,300 inimest.Saar on jagatud kolmeks külaks- Kloster, Vitte (meie olime seal) ning Neuendorf.  Suvel on see väga kuum koht puhkamiseks, kuna seal on tõesti ilus, aga see on ka väga kallis. Sügisel on seal külm ning suhteliselt vihmane, kuid siiski väga ilus. Seal kasvab väga palju astelpaju, see on selle saare turismiobjekt. Ma tahtsin väga neid süüa, aga mu hostema arvas, et see pole hea mõte ilma nö "töötlemiseta". Nii need söömata jäidki. Lisaks oli meiega kaasas mu ema töökaaslane, kes oli väga-väga heasüdamlik ja armas! Kuna meil oli väga palju vaba aega, õppisime ka väga palju saksa keelt, kuna lubasin isale, et kui me tagasi koju tuleme, räägin ma ainult saksa keelt. Selle ma ära ka tegin. :) Mängisime palju ka lauamänge, sõime väga-väga palju ning sõitsime ratastega mitmekümneid kilomeetreid ning loomulikult kõndisime. Ühel hommikul ärkasin ka kell 7 üles, et minna jooksma (Eestis olin ju harjunud metsas jooksma, Hamburgis on aga igalpool inimesed ümber, mille tõttu ma siin eriti jooksmas ei käi). Ma tundsin end nagu kodus ning sain puhata sellest linnakärast. :)

Pidime alguses praamiga minema, kuid lõpuks läksime veetaksoga. Seal oli ka üks daam, kes oli käinud Rakveres ning teadis ka Viljandit. Maailm on väike. :D

Seal oli ka kolm toidupoodi. Kõik oli kallim, kui mandril, kuid minumeelest väga armas. Meenutas Eestimaa väikseid külapoode. :D

Põhiliselt olid seal "korterhotellid", antud maja oli Kloster'is.

Need vaated jäävad koguks eluks meelde. Ma tahan kindlasti sinna tagasi minna, aga siis juba suvel. 

Hommikul kell pool kaheksa.

Saare kõige tähtsam objekt. Me pidime sinna jõudmiseks VÄGA palju mägesid vallutama. Igal õhtul jäin ma väga kiiresti magama, kuna me liikusime väga palju ning loomulikult olen ma absoluutselt koguaeg väsinud.

Majaka tornist.

Fischbrötchen- Dortmundi pere ütles, et küllap söön ma seda igal hommikul ja õhtul Hamburgis. Tegelikult nii see pole, haha. Sõin esimest korda seda Hiddensee'l. 

Tegime õega igavusest ka palju pilte. :D

Astelpajutee

Viimasel päeval oli jõhker (ainuke sõna mis seda vähegi kirjeldada suudab) tuul. 

Minu Saksamaa emme. :)

Te ei kujuta ette, kui väga mulle meeldib olla suur õde. Ma poleks mitte kunagi seda uskunud. :'D Ma ei saa aru, miks minu õde koguaeg vingub mu kallal. :D

Me just matkasime vähemalt 10 km. :'D 

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et mulle väga meeldis seal. :)


Laupäeval, kui Hamburgi jõudsime, tuli Marija minu juurde ning koos läksime ühele kiriku üritusele. Oli muusikat, toitu ning saime lõpuks Marijaga rääkida ja arutada asju. Ma ausõna ei kujutaks ette, kui ta ei elaks minust 30 minuti kaugusel. Nii hea on olla oma vahetusaastal neiuga, kes on pärit Eestist ning kes väärtustab samu asju. :)



Kuna meil oli ikka vaheaeg, otsustasime esmaspäeval koos teiste vahetusõpilastega (USA, Eesti ja Türgi) Lübeckisse ühele USA'st pärit tüdrukule külla minna. Kindlasti teavad kõik sealt pärit martsipani, Lübecki väravat jne. Tegime ühe korraliku tuuri seal, sõime, jõime ja rääkisime juttu.

 

Lübecki linnaväravad

Radthause ehk raekoda

Õhtul mõtlesime Marijaga minna natukeseks Alsteri äärde rääkima. Seal on väga palju rahvast ning alati juhtub seal midagi põnevat. Näiteks sel korral tuli meie juurde üks kitarriga poiss, kes laulis meile. Minu Instagram'is on video ka. Nüüd on meil juures üks väga hea sõber. :)

Neljapäeval kutsusin enda juurde teed jooma (ma poleks elusees arvanud, et ma selliseid asju teen:D) Ann-Theresa. Tal oli ka kaasas üks neiu Frankfurdist, kellega ta oli eelmisel aastal Ameerikas vahetusaastal. Valmistasin neile Kirjutkoera, kama ning  proovisin ka oreo kooki (mingi valmissegu oli). Ann-Theresale meeldis kama väga, teine tüdruk oleks peaaegu oksendama hakanud.

Rääkisime ning pärast läksime Hamburgi kesklinna, et teha väike turistitiir nimetule neiule (ma ei mäleta nimesid, vabandust :D). Te ei kujuta ette, kui hea on olla nagu oma linnas ja rääkida "selles kohas on maailma parim kohv" vms. Lisaks istusime jälle Alsteri ääres ning meile pakuti võimalust osaleda telesaates publikuna. Jään ootama. :D

Ann-Theresa kohta võin nii palju öelda, et ta on maailma kõige toredam ja armsam inimene! Ta on nii hooliv ja aitab mind väga-väga palju. Küllap seepärast, et ta on ise kõik selle läbi elanud ning teab neid "vahetusõpilase muresid ja rõõme".

Novembri esimesel nädalal olin ma haige ning jooksin arstide vahelt. Enam seda korrata ei tahaks, ausõna. Ma mõtlesin, et ma suren ära igavusse ning ma rääkisin liiga palju eestlastega, mis tekitas omakorda kohutava koduigatsuse. Never again! Lisaks jooksin arstide vahel ning elasin läbi oma rutiini (kool-kodu-trenn-kodu). Käisin ka oma parima sõbra sünnipäeval, kirikus ning nädalavahetusel käisime õega naabrite juures jõuludeks (JUST NII!!) küpsiseid küpsetamas. Meie piparkoogid kahvatuvad nende kõrval, ma räägin tõsijuttu! Pärast seda läksime kõik koos Skandinaavia jõululaadale ning Hamburgis on hetkel ka DOOM (väga suur lõbustuspark), käisime ka sealt läbi. 

Meie olime Clara'ga dekoreerijad, kuigi ma sain ka küpsetamisel aidata. Nad tahtsid, et ma võimalikult palju saaks teha. :)

See lõbustuspark on väga väga suur. 

Norra 

Soome laadal tundsin end nagu kodus, kuna ma sain vähemalt aru, mis sinna kirjutatud oli. Ning loomulikult olid paljud tooted tuttavad ja üleüldse oli seal väga hubane. :) 

Rootsi

Nüüd kõige imelikum osa- ma sõin põhjapödraburgerit maasikamoosi ning hapukapsaga. Mulle ei maitsenud see absoluutselt, mul oli 3 päeva sellest paha olla. :D Ma siiski eelistan jõuludeks süüa verivorsti. :D Aga minu meelest on see üldse Norrast, nii et õnneks ma seda enam sööma ei pea, hah. :D

Koju tulles ütlesin vanematele kogemata, et sõin päkapikuburgerit. :D Kahjus juhtub, kui keelt kõigeparemini ei valda, haha. Hostisa naerab koguaeg mu vigade üle, haha. :D

Nagu näete, siis ma olin sõnaotseses mõttes taevas! Need šokolaadi-apelsini küpsised on maailma parimad! Anne-Greete, pane end valmis, sest me hakkame neid tegema. :) 

Homme sõidan aga Düsseldorf Elinile külla! Pean istuma bussis 6,5 h, sellepärast et see tuleb 3x odavam. Õnneks on see seda väärt! :)

Ma luban, et kirjutan järgmisel nädalal ühe postituse veel. Kõigest sellest, mis praegu maailmas toimub ning kuidas sakslased ning kuidas mina seda võtame. :)

Bis bald! 

Kelli