Kuidas ma sünnipäeva ning jõule veetsin

KÕIGE ILUSAMAT NING TEGUDEROHKET AASTAT! Minul on Saksamaal jäänud veel ainult 6 kuud. Kuhu see aeg läheb!?

Tegelikult ma mõtlesin, et teen enne uut aastat postituse, aga ma ei saanud sellega hakkama. Nii palju on ju kirjutada ning ajaga olen ma jännis.

Loodan, et Teil olid imeilusad jõulud ning veetsite aega oma perega ning väärtustasite seda, sest siin Saksamaal sain ma aru, et ma pole seda kunagi teinud ning üldse olen ma olnud ikka väga rumal.
Aga ma olen enda üle uhke, sest ma elasin need jõulud üle (kõige suurem hirm oligi jõulude ees, sest koguaeg räägiti, et see on su vahetusaasta kõigehalvem hetk koduigatsuse suhtes ning üleüldse kõik sakib). Aga ma poleks seda üleelanud, kui mul poleks NIIIIIIIIII head ja superarmast ja parimat perekonda. :') Ma jäin jõuludega siiski rahule, armastus jõulude vastu siiski on alles,  kuigi ma igatsen nii väga oma Eesti perekonda ning tahaks neid lihtsalt kallistada ning neile otse öelda, kui väga ma neid armastan.  Järgmisel aastal! :)


Mu viimane postitus oli 19. novembril. Eks hakkame siis piltide abil jutustama mis ma tegin, sest ma ei mäleta enam. :'D


Novembrikuu eelviimase nädalavahetuse veetsin ma Elini juures Solingenis. Kes veel ei tea, siis Elin on vahetusõpilane Soomest, kes elas Hamburgis minust 20 minuti kaugusel, kuid kahjuks vahetas perekonda ning kolis Düsseldorfi lähedale. Mind huvitas, kuidas tema elu on nüüd, sest Hamburgi elust teadsin ma väga palju, kuna olin Eliniga väga tihti koos ning ma tahtsin veidikeseks eemale saada Hamburgist (ma pole ikka veel harjunud selle suurlinna eluga).
Sõitsin 7 tundi bussiga (phaaa, ma arvasin ka, et kuidas ma selle üle elan), aga see polnud nii halb, kuna bussis oli WiFi ja aeg läks nagu lennates haha. Ning see oli aeg, kus sain olla üksi ning mõelda enda mõtteid.

Ega me seal midagi erilist ei teinud, käisime diskol, ühe tüdruku sünnipäeval, käisime Düsseldorfis ning Haan'is  ning mis kõige tähtsam- saime koos aega veeta ning rääkida nagu sõbrad, kes on koguelu teadnud üksteist, sest Eesti ja Soome mõistavad teineteist 100%. :)

Ning loomulikult tegime me palju selfie'sid. :D

Kõik kaubamajad on jõulude ajal VÄGA ilusad. :') Ma võiksin teha pildikogu kaubamajade jõulutuledest. :D

Kuna ma ise olen väga väiksest kohast pärit, siis ma armun kõikidesse väikestesse kohtadesse. Sama on ka Solingeniga. :) 

Argipäevad olid aga väga rutiinsed- kool-kodu-trenn. Sellest pole mõtet kirjutada.


Novembrikuu viimasel nädalavahetusel pühendasin ma ennast täiesti YFU'le ning YFU üritustele. Laupäeval käisime  "Schwartzlichtviertel'is" koos vahetusõpilastega ning minu väike õde oli ka kaasas. Mängisime minigolfi ruumides, kus kõik oli neoonvalguses. Meil sai väga palju nalja ning ma sain omale uued sõbrad Mehhikost, Türgist, Norrast. Kõige lahedam asi vahetusaasta jooksul on, et mõtled "täna tahan ma sõpra Serbiast" ning otsid mõne vahetusõpilase Serbiast  ning sul on ülihea sõber terveks eluks (see oli näide).  Õhtul olin ma lihtsalt kodus, kuna ma olen absoluutselt koguaeg väsinud ning ma tahtsin lihtsalt magada.

Mu väike õde Clara ning Effi Soomest.

Pühapäeval aga käisime koos perekondadega kohtumisel. Kõigepealt jagati vahetusõpilased gruppidesse ning meile korraldati workshop'id ning siis vanemad ning toimusid neile workshopid. Pidime ennast ning enda hostpere tutvustama saksa keeles, ma loomulikult vussisin ära kõik, nagu alati haha. Töötubades rääkisime headest asjadest ning halbadest asjadest, vanemate gruppides räägiti vahetusõpilastest ning mis probleemid on jne. Ning mu pere on minuga väga rahul, kuna aitan alati ning ei tee lollusi. :D
Pärast sõime kõik koos ning nüüd on mul sõbrad Soomest, Argentiinast ja Hollandist. :D
Õhtul käisime koos Marijaga Hamburgis jõululaadal ning rääkisime neid "eestijutte".

Siis saabus see "kauaoodatud" detsember ning jõuluaeg. Kui tahate ausat vastust, siis november-detsember olid siiamaani kõige hullemad kuud. Kuid meile öeldi ka seda, et peale aastavahetust läheb kõik paremaks ning ma ei jõua ära oodata!

DETSEMBER 

"Von drauss vom Walde komm ich her;
ich muss Euch sagen es weihnachtet sehr!"

Ning selline oli mu advendikalender. See on väga tüüpiline sakslastele. Kinderi advendikalendrit ei saa isegi võrrelda sellega, haha. :D

Jõulud on pereaeg ning minu jaoks ka sünnipäevakuu. Detsember on alati olnud minu lemmikkuu, kuid kui ma vahetusaastale tulin, teadsin ma juba ette, et midagi kerget siin pole. Mul oli kohutav stress koguaeg ning meeletult raske, kuid samas nii põnev ning teguderohke.

Ma võin uhkusega öelda, et ma sain sellega hakkama ning mul on hea meel, et ma sain siin olla ning näha asja teisest küljest. :) 

Sakslaste jaoks on jõulud ikka suhteliselt tähtsad ning kingitustele pannakse palju rõhku. Jõuluturud on VÄGA tähtsad ning esimene küsimus on alati "warst du im Weihnachtmarkt ehk kas sa jõuluturul käisid?". Aga tegelikult on ka mida vaadata. :) Ning traditsioonilisi piparkooke ei eksisteeri- igal perel on erinevad retseptid ning küpsiseid süüakse siin palju haha. 

3. detsembril tuli minu kauaoodatud pakk Eestist koos jõulukinkide ning maiustustega! See tegi mu halva päeva väga heaks. :)

Gita tegi mulle ka ühe väga armsa kingituse. :)

Ning mu vanaema tegi siia Saksamaale hunniku sokke ning kindaid ning mulle ning mu Dortmundi perele tehti BVB mustriga sokid. :') Nüüd olen ma täiesti BVB fännlaps (seda ütles mu hostema). 

AITÄH MU KALLIS VANAEMA, KÕIKIDELE MEELDIVAD NEED VÄGA! <3 

Hostõde naeris selle margihunniku pärast, haha.

4. detsembril käisin koos Marija ja tema söpradega linnas jõuluturul ning DOM'il lõbutsemas. Õhtul läksime ühe Mehhiko vahetusõpilase juurde niisama istuma ja teed jooma. :) 

Ning mäletate, et ma hõiskasin, et mu kooli kõrval on venepood. Nojah, sellega juhtus väike õnnetus ning seda enam pole. :( 

Türgi, Saksamaa, Mehhiko ning Eesti. :) 

Siin on Rootsi ka juures haha. 

Sellel õhtul tegime ka YFU 24. lennu jaoks ühe videoklipi. Täiesti puhtjuhuslikult tuli mul mõte, et igaüks võiks teha oma uues "emakeeles" väikse videoklipi ning soovida häid jõule eestlastele.  Õnneks tulid paljud kaasa ning saime valmis ühe vahva video (mida saad vaadata SIIT!). Ning suured tänud Kevin Kohjusele, kes suutis ära kannatada mu vingumised ning tegi ära nii suure töö! :) 

6. detsembril oli Nikolausipäev. Traditsioon on, et 5. detsembri õhtul puhastavad lapsed ära oma kingad ning panevad need nähtavasse kohta ning hommikuks toob Nikolaus sinna kingitusi. Tegin seda minagi ning tõsi- Nikolaus käis ka minul külas. 

Kusjuures, detsembris olid mul väga suured raskused ka oma klassiga. Ma  tundsin, et ma pole teretulnud ning kui ma midagi küsisin, siis ei tehtud minust välja ning kui ma midagi erinevalt tegin (või ütlesin midagi valesti) naerdi ning mingi selline jaburus käis. Ühel teisipäeval aga pärast õudsat inglise keele tundi ei suutnud ma ennast enam tagasi hoida ning jooksin nuttes koolist ära. Ma pole siin selleks, et mängida toolikaunistust ning ma pole nii geenius, et teada kõiki erinevusi või viise kuidas nemad asju teevad. Rääkisin ka palju oma tugiisikuga ning hostvanematega ning isegi õpetajad toodi mängu, sest see asi oli toimunud juba peaaegu kaks kuud. Peale seda nutmist aga oli kõik korras, mu klassikaaslased olid mõistvamad ning said aru, et ainult mina ei saa kõike tööd ära teha.  Nüüd on kõik minuga väga toredad ning tundub, et kõik on okei. :) 

Sellel õhtul käisin ma ka juuksuris, kus saadi minust valesti aru (ma rääkisin inglise keeles, et vältida arusaamatusi, aga tuli välja et mu juuksur ei osanud inglise keelt nii hästi ning sai ikkagi valesti aru) ning mu juuksed lõigati lühikeseks! Okei, need kasvavad tagasi, aga ehmatus oli ikka päris suur haha. Ning ta lõikas ainult 5 minutit ning tahtis selle eest 15€. Juuksur on ikka väga kallis siin. Aga pole hullu, kõik ütlevad mulle, et sobib väg hästi ning cmoon, need on ainult juuksed haha. 

Siit näete, kui lühikesed mu juuksed on. :'D 

11. detsembril käisin väikese öega ema töö juures, kuna kõik töökaaslased tahtsid minuga tutvuda. Ning seal on kaks daami, kes on minuga nii toredad ning ma polnud neid nii ammu näinud, niisiis me otsustasimegi minna Poppenbüttle'sse. Käisime büroos (kes ei tea, siis mõlemad mu vanemad on arhitektid) ning pärast šoppamas ning söömas. Ning loomulikult oli kaubamajas palju jõulukaunistusi ning Kelli oli jälle rõõmus. :)

Vot see jõulupuu oli jõulupuu, haha. :D

Õhtul käisin klassiõega Hamburgi jõuluturul (jälle haha) ning rääkisime palju juttu ning vaatasime ringi. Oli vahva, kuid õhtuks olin ma täiesti läbi omadega, sest tutvusin nii paljude inimestega ja koguaeg tegin midagi. 

12. detsembril ehk laupäeval  käisin ma hostisa ja õega kuskil turul jälle, söömas ning veetsime nö "issi-tütarde" päeva.  Sel päeval tuli ka pakk Dortmundist, kus oli sees mu sünnipäevakingitus ning mis ma muud öelda saan- mul on tõesti peredega väga vedanud. :') Sain hunniku BVB asju ning šokolaadi (olen teadatuntud šokohoolik). Õhtul tegin ühe tunnise rattatiiru Hamburgi peal, sest ma pidin nägema neid kõiki jõulutulesid siin. Oeh, see oli ilus. :)

Ahsoo, ning külastas meid ka üks ema sõbranna. Jõime kohvi ning rääkisime juttu. :) Oli vahva!

Mu väike õde ning väike vend. <3 Ma suhtlen peaaegu igapäevaselt (kui ma ainult suudaks koguaeg vastata, räägiksime iga päev) oma Dortmundi hostemaga ning ta tõesti on mulle toeks. :) 

Rongijaamas oli selline huvitav kuju. 

13. detsembril tuli Hamburgi meie Sveva (vahetusõpilane Itaaliast, kellega olime koos Dortmundis keelelaagris)! Linna tuli ka Marija ning Jana ning veetsime koos ühe huvitava päeva. Tegime ka Terevisiooni jaoks ühe tervitusvideo, kes soovib saab seda ka järgi vaadata. :)

Tegime turistituuri Svevale. :)

Glühwein- väga omane kuumvein jõuluturgudele. 

Ning me tegime palju huvitavaid pilte ka haha. 

Nii hea on olla koos inimestega, kellega seda teekonda alustasid! Sveva on meie päikesekiir, kelle rääkimise tagajärjel võib saada suurest naermisest südamerabanduse haha. 

14. detsembril käisin ma koos Ann-Theresa ning Kim'iga kirikus gospelil. Vot see oli alles elamus. See oli mu esimene mustanahaliste gospel ning mulle tõesti meeldis see! Hääled oli võimsad ning kontsert oli tore. :) 

Õhtul jõudsin kell 22 koju, käisin kiirelt pesemas ning veebisin Gitaga, sest ta soovis olla esimene, kes mulle õnne soovib haha. 

Ning jõudiski kätte mu 17. sünnipäev. Aitäh kõigile, kes mulle õnne soovisid ning nende "ilusate" piltidega mu facebooki seina kaunistasid. Sain aru, et mu kõrval on siiski palju armsaid inimesi. :) 

Aga mu sünnipäev tehti VÄGA eriliseks ning mu viimane alaealiseaasta algas väga vahvalt. :) 

Hommikul ärkasin kell 6 ülesse, panin end kähku valmis ning läksin elutuppa. Minu jaoks kaunistati laud, kus olid kingitused ning muffinid ning mulle lauldi ka. :') Mu pere on parim!! 

Kooli minnes kõik õnnitlesid mind. Kõik teadsid, et mul on sünnipäev sest ma olen ainuke vahetusõpilane ning mu kool on ka üsna väike. Igas tunnis õnnitleti mind ja oeh, kõik oli väga tore. :)

Esimesel vahetunnis tulid Ann-Theresa ning Kim mulle laulma koogiga. Ahjaa, ma sõin VÄGA palju kooki ka, haha. :D 

Teisel vahetunnil tulid teised kümnendikud mind õnnitlema ning terve päev otsa ma ainult jutustasin ja olin rõõmus. :) 

Ning siis tuli lõunapaus. Ma käin koguaeg 3 tüdrukuga söömas, sellel korral ütlesid mulle 2 tükki, et nad ei saa kahjuks tulla, sest  nad peavad matemaatika jaoks õppima. Läksin siis koos Katriniga. Ta oli VÄGA imelik- kui ma lõpetasin söömise, lõpetas tema ka ning koguaeg rääkis minuga jne. Pärast läksime siis klassipoole. Ma ütlesin, et käin kiirelt tualetis ära, tema kiirustas klassi. Ning arvake ära, mis juhtus, kui ma klassi sisenesin? :) Mu klass oli kaunistanud klassi, küpetanud koogi ning  laulsid mulle! Ma olin VÄGA üllatunud ning nutsin haha. Pärast sõime koos kooki ning mängisime mingit mängu. :) Ma olin väga õnnelik ning eestlastele omaselt ei suuda ma neid ära tänada. :') 

Koju tulles hakkasin vastama kõnedele ning kirjadele ning mu ukse taga olid ka lilled. Üks vanem naisterahvas tõi need mulle. Mu naabrid on ka väga toredad!

Õhtusöögiks tuli meile külla üks naaber jälle, sõime koos ning rääkisime juttu. Ma olin väga väsinud, sest terve päev käis ainult "action" ning see oli tõesti väsitav. ÕUDNE!

Mu sünnipäev oli tõesti väga-väga  tore ning nüüd jään ootama, millal 18 saan (autojuhiload jeii). :) 

16. detsembril oli meil koolis jõulukontsert. Esinesin seal kooriga ning selletõttu olin terve päev (12 tundi) koolimajas ning osalesin proovides ning lõpuks andsin kontserti. Kusjuures õpilasi seal palju polnud, sest kõigi jaoks tundus see väga nõme ja lapsik, kuid mulle väga meeldis. Jällegi uus ja huvitav kogemus mu jaoks. :) 

Ning hommikupoole tegin Eesti ning iseenda kohta esitluse oma klassile, et tuua välja kultuurilised erinevused ning rääkida milline on Eesti jne. Nad olid kõik väga šokis, kui kuulsid näiteks, et käisin koolis, kus oli 50 õpilast ning ma loodan, et see esitlus teeb meie suhted paremaks. Ma rääkisin 15 minuti asemel 45 minutit, haha. 

17. detsembril jooksin ma ringi, sest nii palju oli teha. Reedel läksin ma Göttingeni ning Göttingenist otse Dresdenisse, mis tähendas, et läksin reisile 2 nädalaks. Lõpuks jooksin täiesti kokku endaga ning läksin lihtsalt magama. Kusjuures, Eestis oli see täiesti normaalne, et ma jooksin terve päev ringi jne. Siin Saksamaal olles on mul kohe peavalud, kui mul vähegi rohkem on teha. Ning iga asi tekitab stressi, niiet stress on minu igapäevane kaaslane. See on nii väsitav ning ma ei jõua ära oodata, millal see läbi saab. 

18. detsember ehk viimane koolipäev. Koolis vaatasime palju filme ning viimases tunnis istusime koos oma klassiga laua taga ning sõime haha.  Tegime ka jõululoosi, ma pidin ühele poisile kingi tegema, aga kuna mul polnud õrna aimu ka mis talle meeldib, aitas mu klassiõde hädast välja. Mina sain kingituseks ühe jõuluteemalise tassi ning palju kommi. Ahso, ning sellele ühisele lauale pidi igaüks midagi kaasa tooma, ma tegin hostemaga salatit. Kahjuks pidin aga natukene varem lahkuma, kuna mu rong väljus üsna vara. Sain palju kallistusi ning uusaasta soove. 

Ning siis tuli see kauaoodatud reis Göttingeni. Kes ei tea, siis märtsis ma teadsin, et ma elan Göttingenis (linn kesk-Saksamaal) koos ema, isa ning 16-aastase õega. Juunis aga teatati mulle, et tänu mu hostema haigusele hakkan ma elama hoopis Hamburgis.  Saksamaal olles otsustasin neile kirjutada ning küsisin, et ehk on võimalik neid külastada. Sealt tuli kohe jaatav vastus ning kuupäevaks valisime just 18.-22. detsember, kuna ma tahtsin näha jõuluteemalist Göttingeni.

Göttingen on üks väike linn umbes 100 000 elanikuga. Pool elanikkonnast moodustab tudengid, kuna Göttingen on teadatuntud ülikoolilinn (seal saab ka eesti keelt õppida!!). See on väga väike ning üliarmas ning ma armusin esimesest silmapilgust sellesse. Mu perekond on ka väga tore ning mu vahetusaasta oleks olnud seal üsna sarnane Eesti elule- ma oleks saanud tegeleda sellega, mis mulle meeldib, väike koht ning koguaeg oleks midagi teha. Ning inimesed on väga avatud ning ma ei saa jätta ütlemata, et mul on 4 päevaga rohkem sõpru Göttingenis, kui 4 kuuga Hamburgis. See on ülinaljakas, kui erinevad inimesed on ühes riigis.

Me veetsime palju aega õega koos- saime kokku tema sõpradega, käisime pidudel ning olime niisama. Emaga olin ka palju koos, sest tema oli 30 aastat tagasi ka vahetusõpilane USA's ning meil oli millest rääkida. Käisime palju ka metsas jalutamas ja üldse oli selline mõnus stressivaba aeg. Mulle meeldis ning kohe kindlasti lähen ma sinna tagasi, sest palju asju jäi tegemata. :) 

Minu Göttingeni hostõde Kira.

Väga mägine ning palju metsa. 

Paula, Kira, Kelli ning Cristina. :) 

Sain kokku ka Anikaga, kes pidi olema minu tugiisik Göttingenis. 8 aastat tagasi oli ta vahetusõpilane Eestis. Niiet meil oli palju rääkida ning mis kõige tähtsam- ma rääkisin 6 tundi ainult eesti keelt! See oli puhkus haha. 

Reede õhtul käisime ka pagulaskeskuses teatris. Üldse on pagulased Göttingenis tähtsal kohal.

Ning esmaspäeva õhtul käisime radthausis hostõe koorikontserdil. 

Vaatasime üle minu "kooli", minu "koolitee" jne. Oeh, mul oleks olnud seal hea. :)

Hostema, mina ning Kira

Teisipäeval sõitsin edasi Dresdenisse, kus veetsin oma jõulud. Dresden on väga ilus linn ning ajalooline ning parajalt väike. Dresdenis sündis minu hostema. 

Nagu te kõik teate, siis Saksamaa on liidumaa.   Dresden on pealinn Sachsen'i (eesti keeles Saksimaa) liidumaas. Hamburgist on see autoga kuskil 4 tunni kaugusel ning seal elab kuskil 600 000 inimest. II Maailmasõja ajal pommitati linn peaaegu maa-tasa, kuid praeguseks on enamus taastatud. Dresdenist voolab läbi ka jõgi Elbe (ka Hamburgist muideks). Seal on ka palju tudengeid, peamine suund on tehnika. 

Olime seal üle nädala ning vaatasime Dresdeni peal ringi, sain ka natukene oma stressi maandada, šoppasime ja puhkasime (minu jaoks polnud see puhkus, sest uues kohas olen ma koguaeg väga krampis, sest kõik on ju uus jne). 

Dresdeni linnamuuseum ning jah, kirsipuud õitsesid, sest meil oli seal väga soe. :D

Frauenkirche ehk otsetõlkes daamidekirik. See on Dresdeni üks sümbolitest. Ka see oli täiesti maatasa. Kui ma ei eksi, siis 2000 aastaks oli see taas üles ehitatud. 

Ning bratapfel ehk ahjuõun on ka Dresdeni sümbol. See on konkreetselt õun, ahjuõunad, rosinad ning mesi. See oli ikka paganama maitsev. :D 

Ning Dresdenis (ning ka Hamburgis) on tänavatel kuldtahvlid juutide mälestuseks, kes II Maailmasõjas surma said.

Frauenkirche tornis. Ilmaga meil tõesti vedas. :)

Ning minu jõulukingitused. Lapsed valmistasid palju karpe ning küünlahoidjaid mulle (aga mulle meeldivadki väiksed asjad) ning mu Dortmundi pere saatis ka mulle paki. :') Ahsoo ning ma saan minna vaatama Kings of Lionit Hamburgis (kõik sakslased teavad just nende muusikalite järgi Hamburgi). 

Ning Dresdenit teatakse ka Dresdeni Striezelmarkt'i ehk Dresdeni jõuluturu järgi. Nimi tuleb Strüzel'i ehk Stollen'i ehk puuviljakoogi järgi, mis on ka üheks sümboliks. Seda süüakse ainult jõuludeajal ning sinna pannakse sisse ka igasuguseid maiustusi. 

Minu hostonu lapsed. Väga armsad ning ma õppisin nendega väga palju saksa keelt.

Ning jõululaupöeval käisime kirikus. See oli uus ja huvitav minu jaoks.

Striezelmarkt ning see oli niiii ilus, et ma tahtsin sinna elama jääda. :D 

Ning Dresdenist läbi jookseb Elbe jõgi (nagu ka Hamburgist). Vaadata oli seal tõesti palju. 

Ma olen 5 kuuga oma õde väga armastama hakanud ning meil on koguaeg nii lõbus. Mulle nii meeldib olla suur õde. :) Sie ist soo süsse <3 

Me käisime kõikides kaubamajades, sest ma kindlasti pidin kõiki jõulukuuski ja kaunistusi nägema haha. 

Ning 29. detsembril oli hostvanaisa surmaaastapäev ning seetõttu käisime surunuaias, perega söömas ning ühes muuseumis. Ahsoo ning minu sünnipäeva puhul käisime ka söömas ühes Hispaania restoranis. 

Ning käisime ka ühes muuseumis, mis oli täis vanu masinaid. Oeh, see oli taevas minu jaoks. <3 Ning siis ma tundsin end kodus, sest ma terve oma elu ju masinate kõrval olnud. :)

Ning Dresdenis on väga tähtsal kohal need jõulupüramiidid. Samamoodi jällegi traditsioonilised ning igal Dresdeni perel on vähemalt üks (aga neid on rohkem haha) kodus olemas. Näiteks minu hostvanaemal oli vähemalt igas toas 4 tükki selliseid (loomulikult väiksemad kui pildil). 

Ning minu hostvanaema nõudis, et me läheksime linnatuurile selle bussiga, et ma võimalikult palju näeksin Dresdenit. See oli tõesti äge ning nägin palju. Pärast käisime hostemaga veel autoga ka, noh, kindluse mõttes. :'D 

Mul on tõesti iga jõulukuuse juures pilt, haha. Ma lihtsalt armastan jõule (kuigi see aasta oli veidi raskem, kui muidu). 

Toon mõned näited, mis me erinevalt jõulude ajal tegime (mingeid hiigelsuuri erinevusi polnud).

• Meil polnud seda lookas lauda, mis eestlastel on. Ning see ülesöömine, mis Eestis toimub igal aastal, seda ka polnud. Sõime ühise laua taga linsisuppi, ning oligi kõik. 
• Jõuluvana tõi kingitused ukse taha, sest Saksamaa on suur ning tööd on palju (ütlesid mulle väiksed neiud)... 
• Kingitustele pannakse väga palju rõhku ning need on laste jaoks väga tähtsad. Minu jaoks olid kohati natukene liiga materjaalsed.
• Me käisime kirikus, Eestis ei teinud ma seda kunagi. See oli väga huvitav minu jaoks.
• Toimusid kohvipärastlõunad. Sõime küpsiseid ning jõime teed koos ning olime hästi palju perega koos. 

On mida meenutada. :) 

Ning 30 detsembril tulime tagasi. Maikuus pidime veel sinna minema, sest mul jäi nii palju asju tegemata, haha. Ning lähen hea meelega, sest mu vanaema on tõesti tore ning oeh, seal oli ikka tõesti ilus. :') Kui tavaliselt kulub 4 tundi Hamburgi tagasisõiduks, siis nüüd kulus 7 tundi, sest kiirteedel oli 2 õnnetust ning need ummikud... See oli õudne. :'D 

Ning 31. detsembril otsustasin ma koju jääda. Meile tulid õhtul külalised ning sõime recle'tit (Šveitsist pärit, valid omale meelepärased komponendid, paned juustu peale ning sööd seda), mängisime Wii'd ning mängisime ilutulestikuga haha. Kuna meil on ajavahe 1 tund, ning kui Teil tuli uus aasta ning kui Gita mulle helistas, loomulikult ma nutsin, sest meenusid eelmised aastavahetused. Kui aga minu kella järgi sai kell 12, oli kõik okei. :) Sain magama kell 3 (mis on minu jaoks ilmselgelt hilja), kuid õnneks täna saan olla terve päev otsa kodus ning lihtsalt olla. Tunnen sellest kohutavalt puudu. Ma olen aru saanud, et ma ikka pole selline inimene, kes vajab koguaeg enda ümber palju inimesi jne. Aga ma olen siin Saksamaal väga teistsugune, niiet võib olla on see põhjuseks. 

Kas teadsite, et Saksamaal saad seaduslikult osta 3 päeva enne aastavahetust ilutulestikku ning ülejäänud ajal on need keelatud või siis pead võtma endale loa, et ilutulestikku lasta? Nojah, ka minu jaoks oli see uus. :D

Ning see toss, mis Hamburgis oli! Ning paugutamist alustati hommikul kell 9 ning lõpetati öösel kell 4. #suurlinn 

Ning vabandused minu eesti keele pärast, ma tõesti hakkan unustama. :( 

Bis bald! 

Kelli :)