Jaanuar

15. jaanuaril sai mul täpselt pool vahetusaastast läbi. Pool aastat, mis oli täis nuttu, naeru, ägedaid kogemusi ning uusi inimesi. Kõik endised vahetusõpilased ütlesid, et peale aastavahetust läheb kõik paremaks. Ning ma nõustun sellega absoluutselt! Ma tunnen, et lõpuks olen ma kohale jõudnud Saksamaale, mulle meeldib see ning harjun isegi kõigi nende erinevustega.
 Ich liebe Deutschland <3 

Mul on kõik 100% hästi! Ma armastan Saksamaad ning kõike sellega kaasnevat. Ma isegi armastan neid eriti masekaid päevi või neid päevi, kus läheb kõik halvasti. See on nii huvitav ning ma olen aru saanud, et tagasi Eestis olles on kõik nii tavaline... Eesti on nii väike ja ma tean Eesti kohta nii palju ning mitte midagi huvitavat seal pole. No, välja arvatud juhul, kui Viljandisse ei tule mõni vahetusõpilane ning ma saaks temaga lahedaid asju koos teha (ausõna, minu unistus on, et VG tuleks mõni vahetusõpilane ja ma saaks võtta ta oma tiiva alla ning karanteerida ka talle parim vahetusaasta, haha).

Nüüd tahan ma jõuda sinna punkti, kus ma ka mõtlen saksa keeles. Ma pole sinna veel jõudnud, kuid mu keeled on juba hullult sassis.


Esimese poole jaanuarikuust olin ma kodus, sest võitlesin iseendaga ning polnud absoluutselt motivatsiooni midagi teha. Mu vanemad olid päris kurjad ning mures ning hostema isegi ütles, et ma olen liiga palju internetis ja suhtlen eestlastega. Nõustun temaga, ning nüüd võtan vaiksemaks, sest hei- mul on ainult jäänud 5 kuud (ja need kuud lähevad nii ruttu, sest üsna palju on juba plaanitud) ning siis ma olen ju Eestis ning siis räägime ning saame kokku jne. Ning kui ma paar kuud tagasi mõtlesin, et mida ma tagasitulles tegema hakkan, siis nüüd ma ei taha seda enam teha. Ma tahan mõelda, mida ma Saksamaal tegema hakkan.


Kuid olenemata minu motivatsioonitusest sai siiski midagi tehtud. :)


4. jaanuaril läksin ma kooli. Tavaline rutiin- kool-kodu-trenn. Ainuke vahe oli see, et mu parim sõbranna, emme ning õde pidasid sünnipäeva. Mingit padjanutmist polnud, kuigi oleksin siiski tahtnud Eestis olla. Aga lohutan sellega, et järgmisel aastal. :') Ning sellel nädalal oli tõesti külm- miinus seitse kraadi, haha. Sakslaste jaoks oli see külm, minu jaoks aga suhteliselt tavaline. Ning kui ma sakslastele ütlesin, et Eestis on praegu -36, ei suutnud nad seda uskuda. Nüüd, kui Hamburgis on +7 kraadi, siis nad ütlevad mulle koguaeg, et "noh Kelli, see on sinu jaoks nüüd suvi, eks".

Tegelt oli juba selle -5'ga siin juba päris külm. :'D 

7. jaanuaril (emme sünnipäev) käisin ma oma teatrikursusega teatris. "Die Physiker" oli etenduse nimi. Väga keeruline oli aru saada, kuid lavastus mulle meeldis. Ainuke asi, mis mind häirib on see, et tavaliselt Eestis lüüakse end üles ning ollakse viisakad jne, siis siin oli vastupidine. Minnakse tavaliste riietega (üks poiss oli ka dressipükstega) ning kuna garderoob maksab, siis võetakse oma väliriided kaasa saali. Pärast etendust käisime klassiga McDonaldsis söömas ning maha tuli ka korralik lumi (väga paks, haha). Hommikuks oli see loomulikult läinud, #hamburg. 

Minu klassipoisid

Alguses olime ikka rõõmsad selle lume üle...

Nädalavahetusel olin ma kodus, ainult laupäeval käisime perega IKEA's ning Altona linnaosas šoppamas ning söömas. Ma ei saa aru, miks kõigi sakslaste jaoks IKEA tähtis on, aga mu õde oli nii põnevil ja rõõmus jne. Aga mu perekond oli mures minu pärast, ning asi on õigustatud. Nüüd on veidi nõme tunne, et panin neid muretsema, aga ma tõesti vajasin aega olla lihtsalt kodus. Ning nüüd olen ma jälle koguaeg väljas. Mina ja minu tujud. :D 

Altona 

See oli mingi kino, aga ma pole päris täpselt aru saanud, mis see endast kujutab. Aga see tähendab ainult üht- tuleb ise järgi proovida. 

16. jaanuaril käisin ma kõigepealt oma kooli lahisteustepäeval. See oli väga huvitav- korraldatud olid töötoad, koolihoov oli puhtaks küüritud ning kõik olid väga viisakad. Seda oli nii naljakas vaadata, haha. Olin seal kuskil 2 tundi ainult, kuna mul läks rong Bremenisse. Läksime sinna koos teiste vahetusõpilastega, et saada kokku omakorda koos teiste vahetusõpilastega ning veeta koos aega. Vaatasime veel Bremenis veidi ringi (mulle on see linn nagu teine kodu, nii et midagi uut seal polnud). Sõime ning rääkisime palju juttu. Oli väga vahva, mulle väga meeldis! Õhtul jõudsin suhteliselt hilja tagasi. 

Ning järgmisel päeval pidin hakkama pakkima, sest läksin 10ndate klassidega kolmeks päevaks Berliini. „smile“-Emoticon



1. Päev (19.01.2016)
Ärkama pidin juba viiest, sest 6.30 saime me rongijaamas kokku, et sõita 3 tundi. Ma magasin põhilise aja. Berliini jõudes viisime ära oma kotid hostelisse ning siis läksime Bundesrat'i ekskursioonile. Peale seda tegime linnas ekskursiooni- vaatasime üle Berliini tähtsamad sümbolid ning õhtul külastasime veel Bundestag'i. Väga poliitiline päev oli, kuid minu jaoks väga huvitav, sest ma nägin nii palju ning armusin esimesest silmapilgust Berliini. Igal õhtul oli meil kuskil 3 tundi vabaaega, mille sees käisime söömas ning niisama ringi uitamas.

Bundestag

Bundesrat

Bundesrat 

Bundestag

2. Päev
Alustasime oma päeva suhteliselt hilja ning esimese asjana külastasime EastSideGallery'd, Oberbaumbrücke't ning Kreuzberg'i linnaosa. Rääkisime ka palju Berliini müürist ning käisime ka Checkpoint Charlie juures. Kella neljast oli meil vaba aeg, meie otsustasime minna Primark'i šoppama, kuna see oli täpselt 1 metroopeatus meie hostelist, haha. Käisime jälle söömas ning läksime magama. Ma magasin väga halvasti, kuna klassiõde libises jääl (Berliinis oli -7 ning lumine ning see oli sakslaste jaoks üsna külm ning teed olid jäised) ning ta viidi haiglasse ning tuli tagasi poole öö pealt ja mina olin ainuke, kes üles ärkas ning teda aitas. Aga lõpp hea, kõik hea.

EastSideGallery

Checkpoint Charlie

3. päev

Kuna see oli meie viimane päev, alustasime oma päeva pakkimisega. Esimene ekskursioon oli aga Bernauer'i tänaval, kus on müürivaremed üleval. Ning kuulasime ka ühe vanema meesterahva juttu tema mälestusest, kes elas Müüri algusaastal täpselt sellel tänaval ning ta olevat rääkinud meile palju huvitavat, millest mina aga kahjuks aru ei saanud, sest see oli nii raske ning ta ei rääkinud selgelt. Pärast aga inglise keele õpetaja tõlkis mulle ning siis hakkas asi koitma. Pärast lõunasööki asusime me juba aga rongijaama, et võtta ette 3 tunnine teekond tagasi Hamburgi. Kahjuks aga sattusin ma magava õpetaja lõksu, kuna ma saan absoluutselt koguaeg asjadest aru ning istusin valele kohale. :D Ma ei jõua ära oodata seda aega, kus ma hakkan täielikult harjuma ning aru saama asjadest. Ma tundun iseendalegi loll vahepeal haha.

Kokkuvõte: Ma armastan Berliini (kui nüüd aus olla, siis rohkem kui Hamburgi)! Väga huvitav koht ning rohkesti huvitavat ajalugu ning ma nii loodan, et lähen sinna veelkord, sest nii palju jäi veel vaatamata! Ning 75% sellest saksa keelest oli täiesti arusaadav minu jaoks, nii et olen enda üle väga uhke! :) Mulle meeldis!

Ning kohustuslik pilt Brandenburger Tor'i juures. Ma arvasin kogu oma elu, et see on hiiglaslik, tegelikult on see üsna väike, haha. 

23. jaanuaril ehk laupäeval käisin ma oma sõbrannadega Kim'i ja Ann-Theresa'ga kokkamas. Oli meeldiv ning rääkida sai palju ning lõpuks ometi tunnen, et neile ma võin öelda "sõbrannad". Pärast aga läksin koos ühe vahetusöpilasega Jaapanist uisupeole (disko uisuväljakul). No mu jaapanlane on VÄGA hea uisutaja ning ma esimesed 20 minutit seisin ühe koha peal, sest ma lihtsalt ei osanud enam. Lõpuks läks enam-vähem ning õppisin isegi ühe triki selgeks.

24. Jaanuaril ehk pühapäeval käisime aga õe ning emaga vaatamas muusikali "der König der Löwen" ehk Lõvikuningas vms. Hamburgis on kokku 4 muusikalimaja (ning need on ka väga tähtsal kohal siin Hamburgis) ning ma 100% kindel, et der König der Löwen on kõige lahedam. Kõigepealt käisime me Hans im Glück'is söömas ning pärast läksime muusikali vaatama. BVB mäng ning see muusikal on kindlasti mu vahetusaasta tippsündmused. Mulle nii meeldis ning kindlasti on see parim jõulukink. :)

See maja on avatud alates 2001 aastast ning sealt toimuvad 8x nädalas etendused ning seal etendatakse ainult der König der Löwenit. Ning piletid on väga kallid ning suhteliselt raskesti kättesaadavad. 

Ning sinna kohale saad ainult paadiga üle Elbe jõe. Elamus missugune. :) 

Ning sealt avanes suurepärane vaade Hamburgile! Ning olgem ausad- ma lõpuks ometi armastan Hamburgi ning tunnen, et see on "minu linn". 

Hans im Glück- selle muinasjutu järgi tehtud. 

Ning siis nädala sees otsustas mu tervis täiesti kokku joosta ning ma olin 3 päeva kodus, sest ma olin lihtsalt nii stressis, väsinud. Eks see ringi reisimine on raske ka ning kui koguaeg tuleb peale uut infot, vajad vahepeal puhkust. :)




Neljapäeval ma siiski otstuasin kooli minna, sest see oli meil "viimane koolipäev" ning kõik õpilased said tunnistuse. Mina kahjuks ei saanud, kuna ma ei tee veel nii piisavalt kaasa, kuid klassijuhataja ütles, et koosolekul öeldi, et ma olen arenenud väga kiiresti ning kõik (ka õpilased) on minust vaimustatud, sest ma pidin rääkima väga head saksa keelt juba (oh ei, mu grammatika on täiesti 0 minu meelest, haha) ning mulle isegi öeldi, et mu aksent pole väga hull ning võiks juba öelda, et olen nagu sakslane. See motiveerib mind tohutult ning oeh, kõik on nii hästi. :)




Reede oli meil vaba, seetõttu läksin ka linna ning mu hostõde Göttingenist tuli Hamburgi ning me käisime kohvi joomas. Pärast sain aga teiste vahetusõpilastega kokku ning olime niisama linna peal. :)

Ning laupäeval käisime hostisa ning õega linnas raamatukogus, söömas ning šoppamas ning mina sain õhtul veel kokku teiste vahetusõpilastega ning käisime jälle söömas ning niisama aega veetmas. :) Oli tore!

Ning pühapäeval käisin ma ka jälle söömas, haha. Seekord aga oma hostema sõbranna juures. Nagu te näete, siis mu elu koosneb siin ainult söömisest. :'D Ärge imestage, kui Kelli veereb tagasi Eesti, sest tõenäoliselt see juhtub.


Ning veebruarikuu esimese nädala saan ma kodus põhimõtteliselt igapäev kaua magada, kuna mu klass kirjutab matemaatikas ning saksa keeles eksameid ning mina võimeline neid kaasa kirjutama pole. Eile käisin ainult oma USA ning Jaapani vahetusõpilastega linnas, ülejäänud aja olen aga kodus. Mulle käib see närvidele, sest hallooo, mul on ainult 5 kuud jäänud, mis mõttes nagu ma istun kodus!? Aga ma püüan sellele kojutulekule mitte mõelda, sest ma ei taha absoluutselt koju tulla.

Käisime eile IKEA's niisama ringi vaatamas. :'D 

Nad oskavad Kaerajaani tantsida!!!! 

Kuid nüüd, lubagem mul minna tegutsema ning vabandage minu kirjavead, sest eesti keel on mul ka halvasti. Ning seda lubadust, et ma kirjutan tihedamini blogi, tõenäoliselt ma ei täida, sest mul pole lihtsalt enam millestki kirjutada ning kui aus olla, siis mul pole jaksu seda enam kirjutada.

Nüüd aga-

Bis bald ning armastan&kallistan kõiki! 

Kelli